TARTU WEATHER

Tartu Rattamatkade seitsmenda hooaja matkad viivad meid linnalähedaste hüdrotehniliste ehitiste juurde. Paljude jaoks on nad paisjärved, kuid nende rajamine on olnud tehislik ja seda inseneritööd soovimegi presenteerida.
Matkadel osalemine on tasuta.
Traditsiooniliselt toimuvad matkad 2 korda kuus kahe nädala vältel - nii saab endale matkaks sobiva aja valida. Matkajad alustavad teekonda oma kodust sobival päeval ja kellaajal, kas üksi või koos seltskonnaga. Ühiselt valitakse põnev marsruut ja rahulik tempo. Peaauhinnaks on taaskord jalgratas. Ratta loosis osalemiseks peaks olema aktiivne osaleja ja külastama vähemalt kaheksat matkapunkti. Väiksemaid auhindu keerleb loosirattas iga matka osalejate vahel ja hooaja lõpus, vähemalt kuuest matkast osa võtnud matkajate vahel.

Kalender 2021

Algab esimene matkanädal.

Küsimus
Kontrollküsimus, millele leiate vastuse Haage paisjärve juures on järgmine: Haage paisjärve regulaatori kaitseks on rajatud metallist konstruktsioon. Mitu rauast varrast on sellele keevitatud?

Teise matka sihtpunktiks on Melliste paisjärv. See järv on inimkäte poolt loodud - esialgu paisutati Melliste oja veskitiigiks (Melliste veskist on teateid juba 16. sajandil.), 1976. aastal järve paisutati ja süvendati ja nendes piirides on järv tänaseni.

Küsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele, milleks on: paisjärve regulaatori kõrval asuva elektriposti külge on kinnitatud silt. Mis on sildile kirjutatud?

Rattamatk Mosina vesiveski juurde

Algselt kuulus Mosina veski Meeri mõisale. On teada, et Mosina veski rendilevõtmise leping sõlmiti toonase mõisniku Otto von Seidlitzi ja Juhan Muraku vahel 1902. aastal. Enne 1914. aastat oli veskis 1 turbiin. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jääninaga saar. 1930ndail aastail ehitas Juhan Murak veskihoone ümber. Uuenenud veski-hoone sai kolmekorruseline, maakividest seinte ja poolkelpkatusega. Turbiini sissevool oli esiküljest ja väljavool taganurgast. Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal lasti pais õhku. Mosina vesiveski lõpetas viljajahvatamise (leivajahu, tangud, kruubid) 1950. aastate lõpul. Veski valdajaks sai Tartu Autobussi- ja Taksopark ning 1960-ndate lõpul ehitati veskihoone ümber puhkebaasiks.

Praegu kuulub veski eraomanikule ja on antud rendile. Mosina vesiveskis pakutakse turismi- ja majutusteenust.

Soovitame marsruute läbi Meeri ja Tõtavere või Valga maanteed pidi Vapramäe kaudu. Soovitame külastada Meeri mõisa ja Tõravere observatooriumi väliala. Valga maanteelt avaneb vaade Tõravere vesiveskile ja kalapääsule. Kahjuks on see objekt külastajatele suletud.

Küsimus

Kontrollküsimus, millele leiate vastuse vesiveski juures: Veskitammile on Elva jõe ületamiseks rajatud purded. Mitu purret seal on?

Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS). Kurepalu järv (ka Haaslava järv) asub Haaslava, Kurepalu ning Mõra külade juures. Järve pindala on 13,7 ha ja järvest voolab läbi Mõra jõgi. 2013. aastal rajas vald Kurepalu järve veeregulaatori juurde kalapääsu, mis on hea lahendus kalade rände tagamiseks. Kurepalu järve liigveelask on oma konstruktsioonilt eriline – see on veega täidetav kummipais, mis on valmistatud Tšehhis. Selline kummist pais võimaldab hoida veetaset paisjärves just sellisel kõrgusel nagu on ette nähtud. Vooluhulga suurenedes kummipais „vajub kokku" ja vooluhulkade vähenedes „tõuseb ette". Sellega on veetase paisjärves alati samal kõrgusel. Inimkätt pole reguleerimise juures vaja kasuta. Kurepalu järv koosneb kahest osast, teine osa algab Kurepalu supelranna juurest. Soovitame matkajatel seda kohta vaatama minna. Paar kilomeetrit ülesvoolu on aga rajatud veel üks paisjärv – Roiu järv. Järveni jõudmiseks on vaja sõita Roiu alevikku ja pöörata raamatukogu juurest Vana-Kuuste poole. Paarisaja meetri pärast avaneb vaade järvele. Kurepalu järvest allavoolu asuvad Haaslava kalatiigid. Rattaga saab sõita neile üpris lähedale, kuid päris tiikide juurde ei pääse. Veel üks soovitus: avastage Age oru matkarada! Age orule on võimalik läheneda bussipeatusest „Kõivu“. Sealt on vaja liikuda umbes 800 meetrit mööda matkarada, et jõuda maalilisse uhteorgu, kus on liivakivipaljandid ja koobas.

Küsimus:
Kurepalu järve kalapääsu juures oleval sildil on teadaanne, mis keelab ühe konkreetse tegevuse. Millise?

Suure-Kambja on küla Tartu maakonnas Kambja vallas. Küla territooriumil asub Suure-Kambja järv, millest voolab läbi Peeda jõgi. Varem kinnikasvanud järv paisutati üles 1995. aastal. Järve pindala on 2,4 ha.

Ajalugu: Kambja kihelkonda mainitakse esimest korda 1330.a. ja siis jälle 1471.a. Oma nimetuse on ta saanud ühelt perekonnalt, nimega Camby.

Paisjärv on rajatud ammusel ajal Suure-Kambja vesiveski tarbeks. Hetkel on veskihoone täbaras seisundis ja ootab uut peremeest. (vt. Müügikuulutust veskihoone seinal).

Paisjärve ääres paikneb Suure-Kambja metsapark.

Suure-Kambja mõisapargis kasvab vana mõisahoone ees kaks võimsat umbes 250-aastast lehist (Kambja lehised). Neid peetakse vanimateks selle liigi esindajateks Eestis. Pargis kasvavad veel Murray mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar jt.

Külas asus Suure-Kambja mõisa keskus. Selle ühekorruselises puust peahoones tegutses aastatel 1919–1965 Kambja kool. Hoone hävis 1998. aastal tulekahjus.

 Kambja kandi kohta leiad pärimusi siit: http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kam/kam.html#p3-4-2

Küsimus

Suure-Kambja paisjärve ääres on kaks veeohutuse stendi. Mis on nende numbrid?

Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi. (EVS)
Suvi ja suvekuumus käivad ikka käsikäes - eks nii oli vanasti ja nii on tõenäoliselt ka tulevikus. Ärge siis unustage häid sõnu lausumast 🙂 !
 
Sarja järgmise matkaga jõuame linnalähedase Ilmatsalu jõe äärde, kus jõgi on päris mitmest kohast üles paisutatud. Nõukogude ajal kirjutati projekte kavaldades - ministeeriumile selgitati vajadust heinamaid ja karjamaid niisutada, kuid tegelikult sooviti elanikele uusi rekreakstioonialasid rajada, kus saaks puhata ja looduse ilu nautida. Rahinge paisjärv on selles kontekstis hea näide. (kes oskab otsida, leiab järve äärest suure pumla, mis pidi Tartumaa rahvamajanduse arengule suure panuse andma).
Rahinge paisjärv on üks Ilmatsalu jõele rajatud kuuest paisjärvest. 2002 aasta veevaesel suvel lasid külapoisid lubamatult paisjärve alla, mille tagajärjel suri enamus vee-elustikust .
2004 aastal oli paisjärv alla lastud ja valmistatud ette järve põhja puhastusatöödeks. 2005. aastal korrastati paisjärv ja paisjärve ülevoolu lüüsregulaator ning see täideti taas veega. Paisutuse mõju ulatub kuni Kuke oja suubumiskohani.
Kuna matka sihtkoht on tartlastele lähedal, siis võtke aega pisut puhata ja veemõnusid nautida.
 
Rõõmsaid matkaelamusi!

Küsimus

Rahinge järve ujumisala juures oleval sildil annab Tartu linn teada, et ehitab supluskohta uue ujumissilla. Millal on selle valmimise tähtaeg?

PALALINNA JÄRV

Tartust 15 kilomeetri kaugusel asuva Lähte terviseradade üheks oluliseks osaks on Palalinna järv. Keskkonnaportaali andmetel on tegemist loodusliku järvega, kuid selle tekkelugu pole väidetavalt looduslik – järv olevat tekkinud endise liivakarjääri kaevandamise käigus, seega on see tehislik. 

Eks selle üle võib arutleda ja kui keegi pole Palalinna järve tekkelooga nõus, siis matkates  Tartust Lähtele jäävad teele ka kaks tõelist paisjärve: Savikoja paisjärv ja Undi veehoidla. Mõlemad asuvad Jõgeva maantee ääres ja seal tasub peatuda ning vaadelda.

Palalinna järve pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 615 m. Järvest voolab vesi  Puhtaleiva kraavi, mis suubub Muda jõkke, see omakorda Amme jõkke ja see Emajõkke. 

Palalinna järv on saanud nime Lähte Palalinna linnuse järgi, mis asus Lähte alevikus. Palalinn oli Tartu lähim põhjapoolne naaberlinnus. Oletatav dateering I aastatuhande viimane veerand.

Seekord pakume matkajatele ka teravamaid elamusi: 10. Juulil toimub matka sihtkohas ARENS LÄHTE RATTAPÄEV (HUSQVARNA EESTI OLÜMPIAKROSSI KARIKASARJA ETAPP. Programmi osana toimub kell 13:45  matkasõit (15km) kõigile soovijatele (valikus kruusa ja asfaltteed, möödutakse Linnusemäest). 

Kuna Lähte Rattapäüev toimub veidi enne ametlikku Palalinna järve matka algust, siis me ei tee sellest probleemi ja tagame, et Lähte matka kontrollküsimus on on selleks ajaks avaldatud ja  registreerimine avatud. 

 

Olete oodatud kaasa elama!

Lähte on ilus kant ja seda tasub väisata.

Küsimus

Palalinna järve kaldale on paigaldatud üks tuntud spordivahend. Vanasti oli see kasutusel paljude koolide võimlates. Olgu veel mainitud, et tegemist on olümpiaalaga, millel Eesti sportlased pole kunagi osalenud. Mis spordivahendiga on tegemist? 

Nõo Veskijärv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 4,4 ha ning milles asuva kahe saare pindala on 0,52 ha. 

Nõo Veskijärv taastati 2007. aasta suvel, mil paisjärve äärde loodi liiva ja riietuskabiinidega supluskoht ning endisest kinnikasvanud järvest sai arvestatav puhkemajanduslik objekt. Selle olemasolu on rikastanud Nõo kultuuri- ja spordielu ja  seal on korraldatud nii spordivõistluseid, kontserte, valgusfestivale ja militaarshowsid.

Paisjärv rajati peamiselt väljakaevamise teel. Väljakaevatav pinnas paigaldati kaldaaladele, kus see haljastati heinaseemnekülviga. Ümber paisjärve on rajatud 2,0 m laiune kruuskattega jalakäijate tee.

Veetaseme hoidmiseks paisjärves on rajatud 7,0 m laiuse  ülevoolulävendiga maakivikindlustisega paisülevool. Selle parameetrid on valitud nii, et ka maksimaalsete vooluhulkade korral ei tõuse veetase paisjärves üle lubatud kõrgusarvu. 

Veski asus vanasti u 150 m allavoolu. Veski tänava ääres on näha vana veskitamm ja veski varemed.

Nõo oja on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimekirja alates Nõo aleviku Veski tänava truubist kuni suubumiseni Elva jõkke. 

Tasub külastada ka Voika paisjärve, mis asub Nõost 3,7 km kaugusel Voika külas

Küsimus

Nõo Veskijärve juurde on rajatud discgolfi rada. Mis numbriga korv on paisülevoolule kõige lähemal?

VASULA PUHKEALA

2013. aastal kirjutas Postimees, et ligi nelja hektari suuruse kevaditi vee alla jääva ala laseb SA Emajõe Jõeriik võsast ja rohust puhastada ning maapinda tõsta, et rajada sinna veepark-puhkeala. Plaanis oli taasavada vanu jõesänge ja nõukogude ajal kaevatud kuivenduskanaleid.

Anti teada, et ühte kanalisse tuleb ligikaudu 1000-ruutmeetrine tiik ning selle äärde väike liivarand, et soovijad saaksid päevitada-ujuda. Tiigi kaldale kerkib aga paadisild, kust kanuusid ja sõudepaate vette lasta ning minna Amme jõele.

Enne puhkeala valmimist meelitasid Amme jõe madalad ja enamjaolt võsastunud kaldad üksnes kalamehi, kuid tänaseks on Vasula aleviku külje alla valminud ajaveetmiskoht, kus leiavad tegevust ka teised.

SA Emajõe Jõeriik oli loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht oli luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Suure Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Tänaseks on sihtasutus oma tegevuse lõpetanud.

Paljud mäletavad veel ka seda, kuidas Tartu vallavanemat kiusati sihtasutusele vallapoolse toetuse andmise eest ja määrati talle karistus.  Mingit isiklikku kasu vallavanem siiski ei saanud ja 2018 aastal mõistis Ringkonnakohus Aivar Soobi kõigis talle esitatud süüdistustes õigeks. Võibolla see kohtusaaga jätkus, kuid ilus puhkekoht tervitab ka aastaid hiljem puhkajaid.

14. augusti õhtul korraldab Amme Rockiklubi Vasula puhkealal ühe vägeva rockkontserdi – Amme Rock Festivali. Amme jõe kaldad pannakse heast rokkmuusikast värisema! Osalevad Magnetic Band, Fööniks, Ornament trib. Vol 4 ja Kolumbus Kris. Lisaks ägedat kraami Soomest, Lätist, Rootsist jne. Osalemine on Tasuta! Jalgrattaga saabujatele tasuta-tasuta!

Olete oodatud kaasa elama!

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Hooaja viimane matk on "lühike jalutuskäik" ja matkahooaja lõpetamine toimub 26. septembril Kõrveküla paisjärve juures

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kasulikud nõuanded enne matkale minekut

  • Tutvu sihtkohaga ja vali endale sobiv marsruut
  • Vali matka alustamiseks sobilik kellaaeg
  • Riietu vastavalt ilmaoludele
  • Ole avatud meelega ja vali sobilik sõidukiirus
  • Võta vastutus liiklusohutuse eest
  • Võta matkale kaasa pisut süüa-juua ja natuke raha
  • Võta matkale kaasa laetud mobiiltelefon

Mitu põhjust, miks rattasõit kasulik on

  • Rattasõit on kasulik harrastus! 
  • Rattasõit annab vabaduse
  • Rattasõit ajab su vormi ja annab hea enesetunde
  • Rattasõit on seiklus, see on lõbus, see on pere- ja keskkonnasõbralik
  • Sa tutvud loodusega ja sa võid alati ümbruskonna nautimiseks peatuda
  • Rattasõit on põnev- linnast välja sõites avanevad uhked maastikud, sa tunned, kuidas loodus su ümber elab- linnud laulavad, puud nagisevad tuules, pilved sõuavad taevas…

[wpforms id="477" title="false" description="false"]

Annetus

Oleme tänulikud osalejate poolt tehtud toetuse eest! MTÜ Tartu Rattamatkad konto Swedbankis on EE722200221063994699.