TARTU WEATHER

Tartu Rattamatkade seitsmenda hooaja matkad viivad meid linnalähedaste hüdrotehniliste ehitiste juurde. Paljude jaoks on nad paisjärved, kuid nende rajamine on olnud tehislik ja seda inseneritööd soovimegi presenteerida.
Matkadel osalemine on tasuta.
Traditsiooniliselt toimuvad matkad 2 korda kuus terve nädala vältel - nii saab endale matkaks sobiva aja valida. Matkajad alustavad teekonda oma kodust sobival päeval ja kellaajal, kas üksi või koos seltskonnaga. Ühiselt valitakse põnev marsruut ja rahulik tempo. Peaauhinnaks on taaskord jalgratas. Ratta loosis osalemiseks peaks olema aktiivne osaleja ja külastama vähemalt kaheksat matkapunkti. Väiksemaid auhindu keerleb loosirattas iga matka osalejate vahel ja hooaja lõpus, vähemalt kuuest matkast osa võtnud matkajate vahel.

Kalender 2021

Algab esimene matkanädal.

Küsimus
Kontrollküsimus, millele leiate vastuse Haage paisjärve juures on järgmine: Haage paisjärve regulaatori kaitseks on rajatud metallist konstruktsioon. Mitu rauast varrast on sellele keevitatud?

Teise matka sihtpunktiks on Melliste paisjärv. See järv on inimkäte poolt loodud - esialgu paisutati Melliste oja veskitiigiks (Melliste veskist on teateid juba 16. sajandil.), 1976. aastal järve paisutati ja süvendati ja nendes piirides on järv tänaseni.

Küsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele, milleks on: paisjärve regulaatori kõrval asuva elektriposti külge on kinnitatud silt. Mis on sildile kirjutatud?

Rattamatk Mosina vesiveski juurde

Algselt kuulus Mosina veski Meeri mõisale. On teada, et Mosina veski rendilevõtmise leping sõlmiti toonase mõisniku Otto von Seidlitzi ja Juhan Muraku vahel 1902. aastal. Enne 1914. aastat oli veskis 1 turbiin. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jääninaga saar. 1930ndail aastail ehitas Juhan Murak veskihoone ümber. Uuenenud veski-hoone sai kolmekorruseline, maakividest seinte ja poolkelpkatusega. Turbiini sissevool oli esiküljest ja väljavool taganurgast. Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal lasti pais õhku. Mosina vesiveski lõpetas viljajahvatamise (leivajahu, tangud, kruubid) 1950. aastate lõpul. Veski valdajaks sai Tartu Autobussi- ja Taksopark ning 1960-ndate lõpul ehitati veskihoone ümber puhkebaasiks.

Praegu kuulub veski eraomanikule ja on antud rendile. Mosina vesiveskis pakutakse turismi- ja majutusteenust.

Soovitame marsruute läbi Meeri ja Tõtavere või Valga maanteed pidi Vapramäe kaudu. Soovitame külastada Meeri mõisa ja Tõravere observatooriumi väliala. Valga maanteelt avaneb vaade Tõravere vesiveskile ja kalapääsule. Kahjuks on see objekt külastajatele suletud.

Küsimus

Kontrollküsimus, millele leiate vastuse vesiveski juures: Veskitammile on Elva jõe ületamiseks rajatud purded. Mitu purret seal on?

Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS). Kurepalu järv (ka Haaslava järv) asub Haaslava, Kurepalu ning Mõra külade juures. Järve pindala on 13,7 ha ja järvest voolab läbi Mõra jõgi. 2013. aastal rajas vald Kurepalu järve veeregulaatori juurde kalapääsu, mis on hea lahendus kalade rände tagamiseks. Kurepalu järve liigveelask on oma konstruktsioonilt eriline – see on veega täidetav kummipais, mis on valmistatud Tšehhis. Selline kummist pais võimaldab hoida veetaset paisjärves just sellisel kõrgusel nagu on ette nähtud. Vooluhulga suurenedes kummipais „vajub kokku" ja vooluhulkade vähenedes „tõuseb ette". Sellega on veetase paisjärves alati samal kõrgusel. Inimkätt pole reguleerimise juures vaja kasuta. Kurepalu järv koosneb kahest osast, teine osa algab Kurepalu supelranna juurest. Soovitame matkajatel seda kohta vaatama minna. Paar kilomeetrit ülesvoolu on aga rajatud veel üks paisjärv – Roiu järv. Järveni jõudmiseks on vaja sõita Roiu alevikku ja pöörata raamatukogu juurest Vana-Kuuste poole. Paarisaja meetri pärast avaneb vaade järvele. Kurepalu järvest allavoolu asuvad Haaslava kalatiigid. Rattaga saab sõita neile üpris lähedale, kuid päris tiikide juurde ei pääse. Veel üks soovitus: avastage Age oru matkarada! Age orule on võimalik läheneda bussipeatusest „Kõivu“. Sealt on vaja liikuda umbes 800 meetrit mööda matkarada, et jõuda maalilisse uhteorgu, kus on liivakivipaljandid ja koobas.

Küsimus:
Kurepalu järve kalapääsu juures oleval sildil on teadaanne, mis keelab ühe konkreetse tegevuse. Millise?

Suure-Kambja on küla Tartu maakonnas Kambja vallas. Küla territooriumil asub Suure-Kambja järv, millest voolab läbi Peeda jõgi. Varem kinnikasvanud järv paisutati üles 1995. aastal. Järve pindala on 2,4 ha.

Ajalugu: Kambja kihelkonda mainitakse esimest korda 1330.a. ja siis jälle 1471.a. Oma nimetuse on ta saanud ühelt perekonnalt, nimega Camby.

Paisjärv on rajatud ammusel ajal Suure-Kambja vesiveski tarbeks. Hetkel on veskihoone täbaras seisundis ja ootab uut peremeest. (vt. Müügikuulutust veskihoone seinal).

Paisjärve ääres paikneb Suure-Kambja metsapark.

Suure-Kambja mõisapargis kasvab vana mõisahoone ees kaks võimsat umbes 250-aastast lehist (Kambja lehised). Neid peetakse vanimateks selle liigi esindajateks Eestis. Pargis kasvavad veel Murray mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar jt.

Külas asus Suure-Kambja mõisa keskus. Selle ühekorruselises puust peahoones tegutses aastatel 1919–1965 Kambja kool. Hoone hävis 1998. aastal tulekahjus.

 Kambja kandi kohta leiad pärimusi siit: http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kam/kam.html#p3-4-2

Küsimus

Suure-Kambja paisjärve ääres on kaks veeohutuse stendi. Mis on nende numbrid?

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kirjeldus veel puudub

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Hooaja viimane matk on "lühike jalutuskäik" ja matkahooaja lõpetamine toimub 26. septembril Kõrveküla paisjärve juures

Küsimus
Kontrollküsimus pole lisatud

Kasulikud nõuanded enne matkale minekut

  • Tutvu sihtkohaga ja vali endale sobiv marsruut
  • Vali matka alustamiseks sobilik kellaaeg
  • Riietu vastavalt ilmaoludele
  • Ole avatud meelega ja vali sobilik sõidukiirus
  • Võta vastutus liiklusohutuse eest
  • Võta matkale kaasa pisut süüa-juua ja natuke raha
  • Võta matkale kaasa laetud mobiiltelefon

Mitu põhjust, miks rattasõit kasulik on

  • Rattasõit on kasulik harrastus! 
  • Rattasõit annab vabaduse
  • Rattasõit ajab su vormi ja annab hea enesetunde
  • Rattasõit on seiklus, see on lõbus, see on pere- ja keskkonnasõbralik
  • Sa tutvud loodusega ja sa võid alati ümbruskonna nautimiseks peatuda
  • Rattasõit on põnev- linnast välja sõites avanevad uhked maastikud, sa tunned, kuidas loodus su ümber elab- linnud laulavad, puud nagisevad tuules, pilved sõuavad taevas…

Annetus

Oleme tänulikud osalejate poolt tehtud toetuse eest! MTÜ Tartu Rattamatkad konto Swedbankis on EE722200221063994699.