TARTU WEATHER

Tartu Rattamatkade eelmisea hooaja matkad viisid meid linnalähedaste hüdrotehniliste ehitiste juurde. Eeloleval kevadel-suvel on matkasarja läbivaks teemaks Tartumaa külad. Täna avaldasime matkasarja uue hooaja kalendri ja sihtkohad.
Matkadel osalemine on jätkuvalt tasuta.
Traditsiooniliselt toimuvad matkad 2 korda kuus kahe nädala vältel - nii saab endale matkaks sobiva aja valida.
Matkajad alustavad teekonda oma kodust endale sobival päeval ja kellaajal, kas üksi või koos seltskonnaga. Ühiselt valitakse põnev marsruut ja rahulik tempo.
Peaauhinnaks on taaskord jalgratas. Ratta loosis osalemiseks peab olema aktiivne osaleja ja külastama vähemalt kaheksat matkapunkti. Väiksemaid auhindu keerleb loosirattas ka uuel hooajal nii iga matka osalejate vahel kui hooaja lõpus, vähemalt kuuest matkast osa võtnud matkajate vahel.
Tähelepanu, meil on uus toetaja! Igal matkal loosime kooliõpilaste vahel välja kaks Kommipommi kommipakki. Loodetavasti on see motiveeriv.

Kalender 2022

Tõrvandi asub Tartu kesklinnast 5 km kaugusel lõunas. Tõrvandit esmamainiti 1426 kujul Tarwen, mil Tõrvandi mõis läänistati Claus Walmesele. Hiljem sai sellest Tähtvere mõisa karjamõis. Tõrvandi küla asus karjamõisast lõunas. Seda mainiti 1533 kujul Tarwenn, 1582 kujul Derwenth ja 1638 kujul Terwanto kyllo.

1920-ndate alguses rajati karjamõisa maadele asundus, mis oli asundusena kirjas 1970-ndateni. Olulist rolli mängis Tõrvandi lähiajaloos Ilmar Raamot. Peeter Munale varem kuulunud Megleri ja Herma (Härma) talu läksid pärast 1928. aastat maareformi käigus jagamisele. Härma talu maale planeeriti ohvitseri asundustalu. Raamot kui Vabadussõjast osavõtnu võttis kokkuleppel naise vanematega nn autasumaana osa Herma talu maast, kujundades sellest suure, üle 100-hektarilise Raja talu. Tänaseks on kunagise suurtalu maad jäänud Tõrvandi aleviku alla. Ainsana on taluhoonetest säilinud üksnes tundmatuseni ümber ehitatud elumaja, mille arhitektiks oli Arnold Matteus ja milles nõukogude ajal paiknes sidejaoskond.
Kommunistide võimuletulek 1940. aastal tähendas peagi maade ja majade võõrandamisi ning arreteerimisi. Ilmar Raamot on talu riigistamist meenutanud nii: 1. detsembril 1940 ilmus rajale Adolf Mölder. Ta teatas lühidalt, et Raja on riigistatud ja tema on määratud Ülenurme riikliku majapidamise juhatajaks. Mölder esines asjalikult ja lühidalt. Käskis anda võtmed enda kätte. Seletas siis tööliste olukorda, andis võtmed ühe töölise kätte ja teatas, et neil ei tule nüüdsest peale Raamotilt enam vastu võtta mingeid korraldusi ja tuleb valvel olla, et Rajalt midagi ei kõrvaldataks.
Tõrvandisse moodustati Tartu masina-traktorijaam ja sellest sai hiljem Eesti Põllumajandustehnika Tartu osakond. Tähtsa asutuse tõttu nimetati Tõrvandi 1977 alevikuks.
Masina- traktorijaama ja Ülenurme sovhoosi algusest saate lugeda siin: https://www.kambja.info/20832/teekond-ulenurme-moisast-pollumajanduse-muuseumini-9/
Tänapäeval tuntakse Tõrvandit nii linnalähedase elupaigana, kui ettevõtlusalana. Seal asub väga palju tootmishooneid ja ettevõtlustaristut.

Küsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Kontrollküsimuse vastus on paigaldatud meie uue toetaja Kommipommi laohoone piirdeaiale (Tööstuse tee 2, Tõrvandi).

Vasula on alevik Tartu maakonnas Tartu vallas. Esmamainimine külana Henriku Liivimaa kroonikas 1220 (Wäsala), mille kohaselt ristis Läti Henrik koos oma kaaspreestriga seal 1220. aastal kohalikke inimesi. Mõisast (Wassula) on teateid aastast 1446 (Wazel), Tartu linnamõis aastast 1588. 17. sajandi II veerandil kuulus Vasula mõis G. Stiernhielmile. Vasulas on teinud loometööd Aleksandr Solženitsõn.
1924. astal alustas mõisahoones tegevust aianduskallakuga kodumajanduskool, mille lõpetas ligi 1000 noort perenaist. Hooned hävisid sõjategevuses 1944. aastal. Kooli asukohal avati 2. sept.1984 mälestuskivi. Leia Vasulast see mälestuskivi üles! (kivi asub Mõisaringi tänaval)
Aleviku staatuses on Vasula 2013. aastast.
Vasulas korraldatakse 1997. aastast Amme Rocki. Vasula silla lähedal on mälestuskivi muusik Gunnar Grapsile, kes veetis sealkandis oma lapsepõlve.
Vasulasse jõudes ületate Võlvi silla. Keraamilistest tellistest ehitatud kaarsild valmis 20-sajandi alguses. Loe rohkem silla infostendilt!
Vasulas asub üks Eesti suurimaid puukoole. OÜ Vasula Aed on mitmekülgne aiand kõige paremas mõttes. Nad on Eesti juhtivad ploomikasvatajad, samas on õunakasvatus isegi mastaapsem. Lisaks kasvatatakse maasikaid ning vähemal määral ka pirne, kirsse, sõstraid ja arooniat. Vasulas on niiskuse ja temperatuuri suhtes reguleeritavad hoidlad puuviljade pikemaajaliseks hoidmiseks ja jahutid vastkorjatud maasikatele. Praegu käib seal istikute müük ja kunded on oodatud tööpäeviti 8-15. (Loe lisa www.vasulaaed.ee )
Tartu Valla Kommunaal OÜ on asutatud 1997. aastal, kui liitusid Tartu valla territooriumil tegutsenud soojaettevõtted. Tegevusaladeks on heakorratööd, lume- ja libedusetõrje, soojatootmine ning teede ehitamine ja hooldamine Tartu vallas. (loe lisa www.tartuvallakommunaal.ee )
Vasula Lihatööstus ja Vasula lihapoed (endise nimega Rotaks lihapood) on spetsialiseerunud sea- ja lambaliha tootmisele ning lihatoodete jae- ning hulgimüügile. Vasula lihapoes müüdavad tooted pärinevad otse poe tagant laudast ja on nii värsked, kui see üldse olla saab. (loe lisa www.vasula.ee )

Küsimus
Mõisaringi tänavale, endise Vasula Kodumajanduskooli asukohale on paigaldatud kooli mälestuskivi. Seal samas on veel kaks mälestuskivi - kelle auks on need paigaldatud?

Rattamatk Kabina külla

 

Kabina on küla Luunja vallas, mille naabriteks Kakumetsa, Põvvatu ja Veibri küla ning Luunja alevik. Emajõe vastaskaldal asuvad Kaagjärve ja Haaslava külad. 

 

Kabinas asus ammusel ajal Alatskivi mõisa karjamõis. 

Kui sõita Kabinasse Veibri küla poolt, siis peale Kitseoja ületamist jõuame Roosi väikekohta ning Haaslava tee bussipeatuse juurest paremale pöörates, jõuame Haaslava parvetuskohani (Tähelepanu, Parve talu on eravaldus). Vastaskaldal olevast sadamast lasti 1842. a vette esimene aurulaev Liivimaal "Juliane Clementine". Loodi pidev laevaliiklus Tartuga ja vajadusel toodi inimesed sadamast parvega Kabinasse. Viimane parvesõit toimus seal 1970ndatel.

 

Koolimaja oli Kabinas 1948-1964. Koolimaja ehitati ümber mõisa häärberist. Pargis olid olnud liivatatud teed, hekid ja palju lilli. Tänaseks on hooned hävinud ja objektsit pole maastikul jälgi.

 

Külas asus Luunja pioneerilaager. 2008. a suvel toimusid viimased lastelaagrid. Selle kompleksi haldajad ajalises järjekorras on olnud Luunja Sohvoos, Tartu näidissohvoos ja eraisikud. Territoorium on eravaldus ja sinna sisenemine on hetkel piiratud. Kui kohtute omanikega, saate küsida luba objektiga tutvumiseks. 

Tähelepanu! Kui osalejate hulgas on inimesi, kes soovivad jagada oma mälestusi Luunja pioneerilaagrist, siis oleksime tänulikud.

 

2. juunil 1870. a toimus Kabikas esimene ilmalik lastelaulupidu. Üldjuhiks oli A. H. Willigerode ja pasunaga andis hääled kätte D. O. Wirkhaus. Esimese Lastelaulupeo 125. a juubeli puhul (1995. a)  püstitati mälestuskivi pioneerilaagri peasissekäigu lähedale.

 

Vanad karjamõisa hooned on osaliselt säilinud. Väga heas seisukorras on hooned, mis on erakätes (nt. mõisatalli hooned).

 

Kabina küla asub pioneerilaagri vahetus läheduses.

Kontrollüsimus

Kabina küla serval, Võidu tänaval asub külaelanike poolt korrastatud ala ja sadam kahele kaunile jõekaatrile. Mis on nende kaatrite nimed? (juhul, kui teie saabumise hetkel on kaatrid sõidus, siis vastuse leiate TRM banneri kõrval asuvalt kontrollküsimuse lehelt.

Tähelepanu!  On toimunud väike muudatus esialgses plaanis – neljanda matka sihtkohaks pole Pilka küla vaid Vesneri küla. Tegemist on naaberküladega ja kui olete sinnakanti juba sõitnud, siis võib ju ka mõlemat külakeskust väisata.

 

Arvatavasti pole paljudel matkajatel Vesneri külla varem asja olnud, sest see asub Tartu ringteest veidi eemal. Kui olete aga aiapidaja või peate lugu ilusatest lilletaimedest, siis olete kindlasti kuulnud Vesneri Aiast. Meie matkapunkt asubki järgmise kahe nädala jooksul Vesneri Aia kaupluse juures ja sealt leiab ka vastuse uuele kontrollküsimusele.

 

Vesneri Aed ( www.vesneriaed.ee )on pereettevõte ja toimetanud seal mitmendat põlve. Matkal osalejate vahel läheb loosimisele kaks Vesneri Aia 25-eurost krediiti, mille eest saab poest valida kauneid lilletaimi.

Sihtkohta saab sõita nii Rõõmu teed pidi, kui Aovere kaudu.

 

Veidi ajaloost: Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal, tänapäeval Tartu valla Vesneri küla territooriumil.

Mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandi keskel, kui selle omanik oli Marccus Vesler. Tema järgi sai mõis ja hiljem ka küla oma nime.

 

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk. Võõrandamisjärgselt asus hoonesse kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas ning selle varemed lammutati.

Mõisast on säilinud park ning hulganisti kõrvalhooneid, sh valitseja hoone.

Küsimus:

Vesneri Aia poe ukse kõrval asub lillekast, kuhu on istutatud Hallsalvei, Petuunia ja Metsvits. Mis värvi õied on kastis oleval Petuunial?

Nõgiaru on üks Nõo valla 20-st külast. Külas asub Nõgiaru raamatukogu ja Nõgiaru lasteaed. Vaatamisväärsusi külas ei ole ja see on ka põhjuseks, miks sinnakanti inimesed tihti ei satu.
Nõukaajal tegutses seal Nõgiaru sovhoos, kus tegeldi loomakasvatusega. Külas olid karjalaudad ja sigala.
1975 liideti Nõgiaru sovhoos Nõo sovhoosiga - nii loodi Eesti NSV üks suurimaid sovhoose üldpindalaga üle 11 000 ha, haritavat maad oli 8500 ha. Sedamoodi tekkisid suured majandid, endistest keskustest said ääremaad, loodetud majanduslikku kokkuhoidu liitmine ei toonud, pigem vastupidi.
1988 muudeti Nõo sovhoos taas kolhoosiks, kuid sellelgi formaadil polnud pikka iga - 1992 majandustegevus lõppes ja 1993 Nõo kolhoos likvideeriti. Endisi kolhoosi põlde majandab nüüd eraomanik, kellele kuulub ka endine kolhoosi kontorihoone.
Õuesport oli vanal ajal moes ja Nõgiaru palliplatsil ei kasvanud isegi muru – õhtuti toimusid pallimängud ja külarahvas käis just seal koos. Tänapäeval on heas korras spordiplats Nõgiarus endiselt olemas, kuid seda kasutatakse vähe. Noortele meeldib pigem Nõos käia ja seal toimetada.
Pood suleti juba rohkem, kui kümme aastat tagasi. Alles on jäänud raamatukogu ja lasteaed. Nõgiaru lasteaed on ehitatud 1957. aastal tüüpprojekti järgi 25-le lapsele. Nõgiaru lasteaia pidajad: 1957-1975 Nõgiaru sovhoos; 1975-1987 Nõo sovhoos; 1988-1991 Nõo kolhoos ja alates 1992. aastast kuni tänaseni Nõo vald.
2010 suvel sai kogu Nõgiaru küla uue veevärgi ja veepuhastusseadmed.

Küsimus
Nõgiaru lasteaia ja spordiplatsi vahele on ammusel ajal istutatud lehised. Mitu lehist seal on?

Kriimani küla asub Kastre vallas. Kohta on esmakordselt mainitud 1582. aastal, kui Dietrich Brinckeni mõisat. Aegade jooksul on selle omanikud vahetunud ja üks välismaine nimi vahetub teisega.
Eesti Vabariigi maareformi käigus mõisa maad tükeldati asundustaludeks ja jagati paljude tol ajal mõisas töötanud tööliste ja moonakate vahel. Nii pandi alus Kriimani järve ja mõisat ümbritsevale külale. Kriimani mõisasüda aga anti Vabadussõjas Eesti riigile osutatud teenete eest 1921. aastal sanitaar-kindralmajor Aleksander Paldrokile.
On teada, et Paldrok nimetas selle mõisa oma poja järgi Heiti taluks. Nõukaajal tegutses seal Heiti sovhoos ja Kuuste sovhoosi Heiti osakond. Rahvasuus tuntigi tänast Kriimani küla Heiti külana ja Kriimani järve Heiti järvena.
1935. aastal ostis mõisa Tartu suurärimees Karl Jänes, kes võttis seal ette väga suured ehitus- ja korrastustööd. Arhitektina andis oma panuse Arnold Matteus. Tänaseni on säilinud tema projekti järgi ehitatud supelmaja.
Peensusteni korrastatud majapidamist ei saanud Jänes aga ise kasutada, sest vene okupatsiooni ajal vara natsionaliseeriti.
Paldrokid põgenesid samuti sõja eest ja Heiti Paldrok töötas hiljem aastaid Stokholmis arstina. Kurioosne selle loo juures on see, et nõukogudeaegne sotsialistlik majandusüksus kandis kapitalistlikus riigis elava ja töötava arsti nime.
Nõukaajal oli mõisahoone korteriteks jaotatud ja seal töötasid ka kino ja sovhoosi kontor, kust töölised hommikuti ülesanded kätte said.
Täna tegutseb mõisa peahoones Kastre vallavalitsuse nõusolekul Kriimani Küla Selts, kes on mõisa juurde paigaldanud ka mõisa ajalugu kirjeldava infotahvli.
Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Eda Kalmre, kes on ise Kriimanis sündinud ja kasvanud, on kokku kogunud ning pannud raamatusse «Kriimani kriimud lood» palju huvitavaid lugusid. Raamatu ilmumist kajastas ka ajaleht Postimees: https://tartu.postimees.ee/7499416/kuidas-kriimanis-kunagi-inimesi-koerte-vastu-vahetati-ja-teised-lood-raamatus-kriimani-kriimud-lood Raamatut saab osta Kriimani Külaseltsist (25.-) ja üks eksemplar loositakse välja ka matkast osavõtnute vahel.

Küsimus
Kriimani mõisa infotahvlil on kõige suurema fotona esitletud Tiesenhauseni perekonnalt saadud mõisa pilti. Mis aastast see foto pärineb?

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.

Küsimus

Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust..

p>

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.

Küsimus

Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust.

VASULA PUHKEALA

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.
Kontrollküsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust.

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.

Kontrollküsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust.

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.

Kontrollküsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust.

Info matka kohta avaldatakse enne matkanädala algust.

Kontrollküsimus
Matkast osalemise saate registreerida TRM kodulehel www.tarturattamatkad.ee asuva lingi kaudu vastates kontrollküsimusele. Küsimus edastatakse enne matkanädala algust.

Kasulikud nõuanded enne matkale minekut

  • Tutvu sihtkohaga ja vali endale sobiv marsruut
  • Vali matka alustamiseks sobilik kellaaeg
  • Riietu vastavalt ilmaoludele
  • Ole avatud meelega ja vali sobilik sõidukiirus
  • Võta vastutus liiklusohutuse eest
  • Võta matkale kaasa pisut süüa-juua ja natuke raha
  • Võta matkale kaasa laetud mobiiltelefon

Mitu põhjust, miks rattasõit kasulik on

  • Rattasõit on kasulik harrastus! 
  • Rattasõit annab vabaduse
  • Rattasõit ajab su vormi ja annab hea enesetunde
  • Rattasõit on seiklus, see on lõbus, see on pere- ja keskkonnasõbralik
  • Sa tutvud loodusega ja sa võid alati ümbruskonna nautimiseks peatuda
  • Rattasõit on põnev- linnast välja sõites avanevad uhked maastikud, sa tunned, kuidas loodus su ümber elab- linnud laulavad, puud nagisevad tuules, pilved sõuavad taevas…

[wpforms id="477" title="false" description="false"]

Annetus

Oleme tänulikud osalejate poolt tehtud toetuse eest! MTÜ Tartu Rattamatkad konto Swedbankis on EE722200221063994699.