2020 aasta sarja sündmused:

Matkasarja uus formaat loob võimaluse sihtkohta külastada nädala jooksul enne matka kalendrijärgset kuupäeva. Registreerimine toimub kodulehe avalehel asuva lingi kaudu.  Oluline on vastata kontrollküsimusele, millele leiate vastuse sihtkohas.

Igal matkal loositakse registreerunute vahel välja 5 Tartu Rattamatkade hooaja tassi. 

Soovime teile toredat suve ja rõõmsat matkahooaega! 

Külitse raamatukogu

Külitse piirkonna rahva jaoks on raamatukogu mõneti ainulaadne nähtus – kui kohalikust koolist, rahvamajast, ühismajandist, sidejaoskonnast, baarist, kauplusest ja mitmest muust asutusest-ettevõttest saab kaasajal rääkida vaid minevikku viitavas nostalgilises kõneviisis, siis raamatukogu, trotsides kõiki takistusi, on suutnud jääda tegutsema väärtusliku vaimutoidu pakkujana.

Tartu külje all Ropka järve lähikonnas elavate inimeste kodukandis loodi avalik raamatukogu võrdlemisi hiljuti – alles pärast seda, kui vaibus Teise maailmasõja lahingukära. 

Ropka raamatukoguna alustanud ja hiljem Külitse raamatukoguks muudetud vaimuvaramu asus aastakümneid kunagise suurtalu elumajast sotsialistliku ühismajandi kontoriks ümber ehitatud kahekorruselises hoones, kus erinevatel aegadel leidsid peavarju söökla, sidejaoskond ja Lemmatsi külanõukogu täitevkomitee, kuid ka EPAst põllutöö praktikale saadetud tudengid. Raamatukogu kasutuses oli teisel korrusel vaid kaks tillukest toakest. 

90-ndate lõpus kurtis grupp külitselasi vahepeal ametisse seatud uuele vallavalitsusele, et ajalehti-ajakirju ei jõuta koju tellida, kuid raamatukogu on küüditatud külast eemale. Vallajuhid hakkasid otsima raamatukogule uusi ruume. 

Vastilmunud ajakirjanduse rahva sekka toomiseks leiti sootuks omalaadsem võimalus – Külitsesse loodi lugemisruum, kus inimesed said tutvuda raamatukogule tellitud perioodikaga. Vald rentis lugemisaali tarvis kaminaruumi Heli Juhanssoni eramus, ajalehtede-ajakirjadega tutvumist korraldas majaperenaine. 

Aivar Aleksejevi vallavalitsus lahendas Külitse raamatukogule uue kodu otsimise probleemi. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse toel kujundati aastail 2004-2005 küla ainsa korterelamu kahetoalisest korterist (39 m²) raamatukogule uus pesapaik, mida iseloomustab nii hubane kui soe töö- ja teeninduskeskkond. 

Raamatukogu on Külitse piirkonnas nii ainus kultuuriasutus kui üldse avalik ruum, mistõttu sellest on kujunenud omamoodi külakeskus – seal asub valimiste ajal hääletusruum, küpsemas eas inimesed kogunevad aeg-ajalt väiksema ringi jututundidesse, noorem rahvas lehitseb perioodikat või suhtleb arvuti vahendusel. 

Traditsiooniliseks laenutustegevuseks on raamatukogu avatud kolmapäeviti ja laupäeviti, kusjuures laupäevast lahtiolekut on hinnanud läbi aastate nii töölkäijad kui õpilased.

Tähelepanu! Seekord on matkapunkt mehitatud laupäeval 9.45-16.45 ja pühapäeval 10.00-14.00 ning kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukoguga tutvuma. Kellele need ajad ei sobi, siis matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)

Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele: Külitse raamatukogu asub kortermajas – mis materjalist trepp viib raamatukokku? Kas betoonist, metallist, eebenipuust keerdtrebb või puidust trepp?

Raamatukogu loo info allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=269

Kavastu raamatukogu

Emajõe raamatukogu (pärast ümbernimetamist Kavastu raamatukogu) asutati 1. augustil 1949. aastal. Raamatukogu asus vanas hoones, mis kuulus tol ajal Piiri külanõukogule. Majas oli tehtud remont, kuid puudusid kapid ja muu sisustus. Puudus ka küte ja valgustus – raamatukogu ei olnud valmis talviseks tööks. Raamatufondis oli 180 eksemplari. Raamatukogust laenutada ei saanud, sest puudusid raamatukaardid ning raamatud olid kataloogimata – Tallinna Bibkollektor ei olnud saatnud raamatukogu tööks vajalikke juhised ja materjale.

1976 a. otsustati raamatukogu üle viia Emajõe kolhoosi keskusesse Kavastusse algkooli õpetajate vanasse majja, kus ruumid koosnesid ühest toast ja köögist.

1981. a asus raamatukogu juhatajana tööle Ille Edenberg.

1983. a kolis raamatukogu Emajõe kolhoosi töökoja ruumidesse, kuna senised ruumid olid talvel külmad ja töötamine ei olnud võimalik. Kuna 1992. a pidi raamatukogu kolhoosi lagunemise tõttu töökojast välja kolima, siis viidi see üle kolmetoalisse korterisse, kus ta asub tänaseni. 

1973. a. nimetati Emajõe külaraamatukogu ümber Kavastu raamatukoguks.

Paigutasime raamatukogu hoone lähedala matkasarja banneri, sest nii on teil lihtsam sihtkohta leida.

Tähelepanu! Ka seekord on matkapunkt mehitatud ja kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukokku E,K,R kl 11.00-17.00; T,N kl 10.00-18.00 ja  PÜHAPÄEVAL kl 11.00-14.00.  Kellele need ajad ei sobi, siis sellest pole suurt probleemi – matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)

Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele., milleks on: Kus asub Kavastu raamatukogu raamatute tagastamise kast?

Info allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=269

ILmatsalu raamatukogu

Seekord me ei kirjuta siia pikka raamatukogu ajalugu vaid soovitame teil raamatukogu külastada ja raamatukogutöötajatega vestelda – neil on teile palju pajatada 🙂

Ilmatsalu raamatukogu on lihtne leida, sest ta asub Ilmatsalu Põhikooliga samas hoones. Paigutasime raamatukogu välisukse lähedala matkasarja banneri, sest nii on teil lihtsam sihtkohta leida.

Tähelepanu! Seekord on matkapunkt mehitatud ja kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukokku E-R kl 10.00-18.00 ja PÜHAPÄEVAL kl 11.00-14.00.  Kellele need ajad ei sobi, siis sellest pole suurt probleemi. 

Loe ja uuri Ilmatsalu kohta veebist! Ilmatsalu rattarada, mis läbib olulisi linduse pesitsuspaiku, tasub avastamist.  Rajale jäävad  paisjärv,  jõgi, kalatiigid, linnuvaatlustorn, 25 meetri pikkune kaarsild ja mitmed lõkkekohad. 

Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele. Selleks ei pea tingimata raamatukogu siseruume külastama. (pole kindlasti esimene valik, sest raamatukogus töötavad sõbralikud ja rõõmsad inimesed :-)) Küsimuseks on: Milline asutus asub Ilmatsalu raamatukoguga ühise välisukse taga? (vastuse leiad uksesildilt)

Matkal osalemise registreerimine toimub Tartu Rattamatkade kodulehe kaudu (www.tarturattamatkad.ee)

Lähte raamatukogu eelkäijaks on 28. märtsil 1922. a asutatud Sootaga valla rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, milles oli esialgu 300 raamatut. Raamatukogu asus Puhtaleiva külas Lellatse koolimajas.

Pärast vallaseaduse täiendamist 1925. a pidi olema igas vallamajas raamatukogu, mida vallavalitsus oma eelarvest ülal pidas. Nii moodustati Sootaga valla avalik rahvaraamatukogu, mis asus Sootaga vallamajas. Raamatukogu juhatajaks oli vallasekretär Ludvig Valdmann. 1926. aastaks oli valla laenuraamatukogus ligi 500 raamatut, millele lisandusid umbes 500 rahvaraamatukogu seltsi raamatut. 1944. a suvel põles vallamaja maha ja enamus raamatuid hävis tules. Vähesed lugejate käes olnud raamatud toodi Lähtele endisesse Kaitseliidu majja.

Raamatukogu taasalustas oma tegevust 16. detsembril 1944 Äksi valla külaraamatukogu nime all Lähte rahvamaja ruumides.

Aastail 1952-1955 asus Lähte raamatukogu Puhtaleiva külas Kukulinna külanõukogu ruumides (endises Kikkuri talus), 1955-1958 Saadjärve MTJ-i klubi juures. 1960-1968 asus Lähte külaraamatukogu Äksi külanõukoguga ühes majas (endises Pooli talus) ning aastail 1968-1985 paiknes raamatukogu taas Sootaga sovhoosi Äksi osakonnas Kastli külas kultuurimajaga ühes hoones. 

1985. a lõpus kolis raamatukogu Sootaga sovhoosi keskusesse viiekorruselise elamu neljatoalisse korterisse. 1991 a läks raamatukogu Tartu vallavalitsuse alluvusse ja 1993. a märtsis kolis Lähte raamatukogu Sootaga lastepäevakodu (praegu Lähte lasteaed) vasakusse tiiba. 

1998 a lõpul sai raamatukogu arvuti, printeri ja sissehelistamisega Internetiühenduse. 1999. a osteti raamatukogule koopiamasin. 2001. a sügisest on Lähte raamatukogu lugejail võimalus kasutada Interneti püsiühendusega arvutit ja printerit. 2002. a liitus raamatukogu raamatukoguprogrammiga Urram ning alustas sama aasta detsembrist raamatute elektroonilist laenutamist. 2007 aasta lõpul oli Lähte raamatukogus 17475 teavikut ja 427 lugejat.

Suvel 2012 toimus Lähte raamatukogu ja Lähte Ühisgümnaasiumi raamatukogu ühinemine, tulemuseks uut tüüpi raamatukogu, mille nimetuseks Lähte Ühisraamatukogu. Suured uued ruumid rõõmustavad lugejaid ja töötajaid- Heili Tali ja Eve Tootsi. Teenindatakse kõiki Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid ning Tartu valla elanikke. Lugejatele avati raamatukogu 5.septembril 2012.

Igapäevaselt külastab Lähte raamatukogu üle 70 inimese. 2016.a. seisuga on Lähte Ühisraamatukogu oma 879 lugejaga Tartu maakonna suurima kasutajate arvuga maaraamatukogu.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Tammistu raamatukogu on Tartu valla vanim raamatukogu.

Tammistu rahvaraamatukogu seltsi esimene üldkoosolek peeti 19.aprillil 1907. aastal Tammistu koolimajas, kuhu oli kogunenud 32 asutajaliiget. Seltsi esimeheks valiti Viktor Kapsta, raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Peeter Ilves. Esialgseks asukohaks sai Tammistu koolimaja, kus raamatukogu 13. mail ka avati, aasta lõpuks oli raamatukogul 62 lugejat ja 800 laenutust.

1910. aasta alguses valiti seltsi uueks esimeheks Karl Eduard Kangur, kes jäi sellele ametikohale 25 aastaks.

1911. aasta alguses tuli Liivimaa kubernerilt teade, et rahvaraamatukogusid ei lubata koolimajas pidada. Raamatute laenutamiseks omas majas andis loa kaupmees Johann Tamm.

1914. a alustati Tammistu seltsimaja ehitamist. Maja avati 28. juulil 1918.Maksuta lugemislaud tehti seltsimajja 30. novembril 1919. aastal, raamatud toodi Johann Tamme juurest üle alles 1922. aastal. Seesama maja on olnud kultuurikeskuseks kuni tänaseni.

Peale Teist maailmasõda tegutsesid kultuurimaja ja raamatukogu eraldi asutustena ühes majas.

Käesoleval aastal on raamatukogu taas kolimas – sedakorda vastrenoveeritud külamajja. 

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Luunja raamatukogu – “Loeb, mida loed!”

  • Asutatud: 1908, Aadress: Luunja, Puiestee 4.
  • Koduleht: http://lohkvark.luunja.ee/

Luunja raamatukogu sündis seltsiliikumisest, mis algas Eestis 1860. aastail laulu- ja mänguseltside rajamisega ning jõudis 20. sajandi algul eriala- ja harrastusorganisatsioonideni. Uuteks nähtusteks olid raamatukoguseltsid, mis asutati otseselt raamatukogude toetamiseks ja ülevalpidamiseks.

Tartumaal sai raamatukoguseltside loomine alguse Luunja vallast: Tammistus 1907. a, Luunjas 1908. a ja Vesneris 1909. a. Nende seltside loomise eestvedajaks oli raamatukogunduse propageerija, tuntud riigimees Kaarel Eenpalu. Teisena loodud Luunja rahvaraamatukogu seltsi asutamiskoosolek viidi läbi 14. septembril 1908. Seltsi asupaigaks otsustati jätta Luunja koolimaja.

Aastail 1908-1911 paiknes raamatukogu koolimajas, 1911-1928 asuti vallamajas ning 1928. a viidi raamatud seltsimajja. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli kooliõpetaja Märt Teder. Kui võrrelda teiste lähikonna raamatukogudega, oli Luunjas raamatute hulk küllaltki suur. Seltsiliikumise kaotamispoliitika tulemusena sai selts vallavalitsuselt 23. oktoobril 1940. a kirja, milles anti teada, et vastavalt Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu poliitharidustöö korraldamise määrusele (ENSV Teataja 1940, 24, 270) kuulub Luunja rahvaraamatukogu selts likvideerimisele.

Likvideeritud raamatukogu alustas uuesti oma tegevust alles 12 aasta pärast senisest asupaigast kilomeetreid eemal olevas Lohkva külas Lohkva raamatukoguna aastatel 1952-1978. Aastal 1978 koliti tagasi Luunjasse ja võeti vana nimi taas kasutusele.

  1. a loodi raamatukogu juurde jälle Luunja rahvaraamatukogu selts, mille põhikirjas märgitakse: “Selts tegutseb Luunja raamatukogu juures ja ühendab piirkonna kirjandus-, kultuuri-, ja koduloohuvilisi inimesi. Seltsi ülesanne on organiseerida üldkultuurilisi üritusi, K. E. Söödi nimelise lasteluule preemia väljaandmist ning Luunjaga seotud kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist.”
  1. aastal koliti taas. Raamatukogu jõudis tagasi endisesse, kuid sedakorda renoveeritud, mõisaaegsesse majja Luunja kaupluse vastas. Esimese korruse ruumides taastati mõisaaegsed uksed, orvad. Endistele samas majas olnud ruumidele sai raamatukogu seekord täpselt sama palju juurde.

Pidulik avamine oli 4. märtsil 2020 koos Henrik Visnapuu luulekogu „Talihari“ maratonlugemisega. Kaunis võlvkaarega koridoris avasime galerii nimega Jutt, mis on stiilne näitusepind Luunjaga seotud kunstnike tööde eksponeerimiseks.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Nõo raamatukogu

Raamatu väärtust hindas kõrgelt Johann Woldemar Jannsen, kes oli üks tähtsamaid kultuuritegelasi Eestis 19. sajandil. Ta pidas vajalikuks, et igas peres oleks raamatuid ja igas vallas raamatukogu, kust võiks lugemisvara koju laenata.

Nõo lauluseltsi raamatukoguna 1927. a loodud Nõo raamatukogu asus endise kihelkonnakoolimaja ruumides. Fondis olevat olnud 1039 raamatut, neist 633 eksemplari ilukirjandust. Raamatulaenutajaks oli Helmi Ilisson. 1935. a võttis raamatkogu juhatamise enda peale koolijuhataja Edur Tasa.

  1. a alustas raamatukogu tööd Nõo valla keskraamatukoguna, juhatajaks oli Antonina Toots. Raamatukogu asus kunagise postkontori kõrval asuvas kahes ruumis. 1951. a võttis raamatukogu juhataja ameti enda peale Vidrik Ütt ning raamatukogu viidi külanõukogu täitevkomitee majja teisele korrusele. 1953. a 15. aprillist kuni jaanuarini 1956 oli raamatukogu juhatajaks Endla Kommussaar.

Aastail 1956-1959 töötas raamatukogus juhatajana Silvia Võsumägi (Voore), kes meenutab, et tol ajal oli raamatuid umbes 13 000 ja lugejaid 500 ringis. Raamatukogul oli ka rändkogusid – Tõravere puidutsehhis, Unipihas, Lenini-nimelise kolhoosi kontoris. Raamatukogu juhatajal tuli teha igaks riiklikuks tähtpäevaks loosungeid, näitlikku agitatsiooni, seina- ja välklehti. Ta korraldas koos õpetajate ja rahvamaja juhatajaga kirjandusõhtuid, temalt nõuti poliitilise kirjanduse soovitamist lugejatele.

Raamatukogu juhatajaks tuli 2. oktoobril 1972 Helle Voore (Toom), kes töötab sellel kohal tänaseni. Alates 1. jaanuarist 1977 läks Nõo raamatukogu Tartu rajooni TSN TK kultuuriosakonna alluvusse. Nõo valla alluvuses on raamatukogu alates 1. märtsist 1991. 1978. a jäi raamatukogusse üks töötaja – ainult juhataja.

16. novembril 2017 tähistas raamatukogu oma 90. aastapäeva.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Melliste raamatukogu peab oma sünniajaks aastat 1920, mil Vana-Kastres asuva Kaagvere laulu-mängu seltsi juures alustati raamatute laenutamist. Raamatufond oli 1926. a aruande järgi 1108 eksemplari, laenutajana töötas Adelheid Schasmin. 
Mäksa valla täitevkomitee otsusega reorganiseeriti 1945. a valla kultuuritöö ja määrati raamatukogu juhatajaks alates 15. veebruarist 1945 Leida Arend (Pilv). Raamatukogu tollased ruumid asusid vallamajaga ühise katuse all Poka külas (praegune Mäksa vallamaja hoone) ja raamatukogu nimetusekski oli Poka raamatukogu.
Aastal 1951 asus raamatukogusse tööle Eha Kusjakin, kes juhtis ka kolhoosi parteiorganisatsiooni. Raamatukogu uueks asukohaks sai Mellistes asuv rahvamaja (praegune kauplusehoone). Tol ajal hinnati raamatukogu panust näitagitatsiooni valmistamisel ja põllundusbrigaadides raamatuülevaadete esitamisel. Poka külaraamatukogule omistati 1962. a eesrindliku raamatukogu nimetus. Raamatukogu kolis taas – ühise katuse alla vallamajaga.
1979. a kolis raamatukogu Oraviku elamutsooni kortermajja nr 5 uutesse ruumidesse ja sai enda käsutusse kaks tuba.
Külastajate rohkus, raamatufondi kasv ja uuenenud töömeetodid hakkasid Mellistes nõudma aga suuremat põrandapinda. 2004. a valmis suurem (põrandapinda 200 m²) raamatukogu ja vaba aja veetmise koht, millel on keldrikorrusel ka lisaruum. 
Suurteks raamatupidudeks on kujunenud Melliste raamatukogu 75. ja 80. juubeli üritused, Eesti Raamatu Aasta ettevõtmised, kirjanduslikud kohtumised Melliste algkoolis…
2017. aasta 10. oktoobrist töötab raamatukogu juhatajana Kätlin Link.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Kõrvekülas asub Tartu maakonna keskraamatukogu. 
Tartu rajooniraamatukogu asutati Eesti NSV Ministrite nõukogu 1951. a 15. aprilli määruse põhjal eesmärgiga teenindada Tartu linna ja rajooni elanikke ja anda metoodilist abi külaraamatukogudele.
1990. a nimetati asutus ümber  Tartu maakonna keskraamatukoguks. 
1991. a 1. jaanuarist läksid raamatukogud valdade ja linnade haldusalasse, raamatufondi üldine arvestus jäi endiselt keskraamatukogu teha.
1994. aastast võeti raamatukogu Tartumaa omavalitsuste liidu haldusalasse ja Kivi tn 1/Narva mnt 23 maja tagastati omanikule. Raamatukogu uueks asukohaks sai Luunja valla Lohkva küla, kus ruumid, suurusega 91 m², paiknesid endise Anne osakonna keskusehoones. Kultuuriminister määrusega nimetati 1998. a detsembris maakonna keskraamatukoguks  Kõrveküla raamatukogu – asukoht Tartu vald, Kõrveküla.
1999. a 31. märtsil alustas raamatukogu tööd Tartu vallamajas. Raamatukogus oli viis töötajat, direktorina tegutseb Hele Ellermaa. Raamatukogu ülesandeks on Tartumaa elanike
raamatukogunduslik teenindamine, kogude komplekteerimine, elektroonilise andmebaasi koostamine, maakonna rahvaraamatukogude nõustamine ja täiendkoolituse organiseerimine.

Kõrveküla on alevik Tartu maakonnasTartu valla keskus. Kõrveküla asub 5 km Tartust põhja pool. Kõrvekülas on Kõrveküla põhikool,  lasteaed, Kõrveküla raamatukogu ja Haava postkontor. Vana koolimaja hoone, mis on eravalduses, on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünnikodu. Vanas koolimajas on ka Miina Härma elukäiku tutvustav muuseum.

Alevikust 2 km loodes on Vasula järv. 2 km Narva suunda jääb  Inglimägi (86 m).  Kõrveküla nime on mainitud ürikuis aastast 1582 (Korwa nime all), alevik aastast 1977.

2019 aasta sarja sündmused:

TÄHELEPANU! MATK TOIMUB LAUPÄEVAL, 21.09.2019.
Kaheteistkümnes ja hooaja viimane matkapunkt on avatud Uhti Avatud Ateljees 21. septembril kell 11.00-14.00.
Kell 13.00 toimub peaauhinna (jalgratta) loosimine. Kõiki, kes osalenud vähemalt pooltel matkadel, ootab pisike auhinnake.
matkapunktides

Üheteistkümnes matkapunkt on avatud 08.09.2019 Luke mõisapargis asuva Kärnerimaja (mõisapargi kõige silmapaistvam ehitis) juures kell 11.00-14.00.
Luke mõisa ajalugu ulatub XIII sajandisse ja oma pika eksisteerimise jooksul on mõis näinud nii paremaid, kui halvemaid aegasid. Kõige hävitavam periood oli nõukogude aeg, mil mitmed hooned hävisid.
Luke Mõisa arengust hoolivad kodanikud tulid 2007. aastal kokku ning otsustasid oma jõud koondada ja asuda Luke mõisa taaselustama.
matkapunktides

Kümnes matkapunkt viib matkajad Varale, kus kontrollpunkt on avatud Vara mõisapargi loodusmaja (mõisa ait) juures kell 11.00-14.00.
Vara loodusmaja on Vara mõisa pargis asuv renoveeritud mõisaait, kus saab korraldada pere- ja kogukonnaüritusi, seminare ning mida saab ööbimiseks ka üürida. Vara Mõisaait asub Varalt 2 km Välgi poole sõites vasakut kätt puudesalus. (Vaata ka Google mapsist)
Vara Maanaiste Selts taasasutati 1994 a. Vara Perenaiste Seltsi õigusjärglasena (asutati 1928 a. ja tegutses 1940.aastani). Seltsil on umbes 40 liiget. Korraldatakse näitusi, puhkepäevi, õppereise ning loenguid erinevatel teemadel. Lisaks võetakse osa Sibulatee Puhvetitepäevast.

Üheksas matkapunkt on avatud 11. augustil Jääaja Keskuse juures kell 11.00-14.00.
Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud põnev elamuskeskus. Seal on avastamisrõõmu igas vanuses külastajatele! See on ainulaadne elamuskeskus terves Baltikumis – seal saate tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda elamuslikku ülevaadet sellest, kuidas on aastatuhandete jooksul kujunenud maailma ja Eesti loodus.
Kas mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus? Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või hoopis külmeneb?
Milline on meie universumi kujunemislugu ja mis ootab meid ees tulevikus!
Jääaja Keskuse ekspositsioon pakub külastajale ülevaadet jääaja tekkepõhjustest ja mõjust maakerale, Eestile ja Vooremaale, tutvustab Eesti looduse ja inimasustuse arengulugu pärast viimast jääaega ning kliimamuutuste põhjuseid ja nende uurimist.

7s matkapunkt on avatud Järiste Veinitalus kell 11.00-14.00.
Järiste Veinitalu asub Aiamaa külas , Vaata Google kaarti ja https://veinitalu.wordpress.com/
Veinitalu tutvustab end nii: “Tegeleme viinamarja, õuna ja sõstra kasvatamisega. Valmistame veini ja siidrit. Populariseerime eestimaist viinamarjakasvatust ja veinikultuuri”. Alates 2018. aasta septembrist on Järiste Veinitalu ametlik veinitootja. Esimeste toodetega tullakse välja 2019. aastal. Seni on käima pandud siider ja punane viinamarja vein. Aastal 2018 toetas LEADER programm Järiste Veinitalu veini ja siidri valmistamiseks vajaminevate seadmete ja inventari soetamisel

Kaheksas matkapunkt on avatud Marjamaa Talus Vana-Kuuste külas kell 11.00-14.00.
Marjamaa Talu on marjaseim paik Eestimaal – talus toodetakse ligikaudu 100 tonni marju aastas. Talu asub keset Lõuna-Eesti metsi, kus toimub keskkonnasõbralik tootmine. Talul on ligikaudu 30 ha põllumaad, 6 ha metsa ja kaks tiiki.
Vaata asukohta ja ligipääsuteid Google kaartilt (otsingusõna: Tõnu Oksa Marjamaa Talu) ja loe lisaks www.marjamaatalu.ee.

Kuues matkapunkt on avatud Meeri Seltsimaja juures kell 11.00-14.00.
Meeri Seltsimaja asub mõistagi Meeri külas, Nõo-Meeri tee ääres ja seda on lihtne leida. Vaata Google kaarti ja www.meerikas.eu.
Meeri Küla Arendamise selts tutvustab end nii: “Meil on hea ja sõbralik kogukond ja puhas elukeskkond, kus külaelanik tahab elada ja kuhu külaline tagasi tulla.” LEADER toetuse abiga renoveeriti hiljuti seltsimaja küttesüsteem ja paigaldati maaküte.