2020 aasta sarja sündmused:

TÄHELEPANU!

Tänu eriolukorralemõtlesime välja uue, olukorda arvestava formaadi: sihtkohta võib külastada nädala jooksul enne matka kalendrijärgset kuupäeva. Registreerimine toimub kodulehe avalehel asuva lingi kaudu.  Oluline on vastata kontrollküsimusele, millele leiate vastuse sihtkohas.

Üksi või perega seiklemine on põnev. Lisaks on rattasõit kardiotreening, mis tõstab toonust ja loob rõõmsaid mälestusi. Iga matkaja alustab retke oma kodust omale sobival ajal ja enda poolt valitud marsruudil. Sellisel moel matkates ei teki inimeste koondumist ühel ajahetkel ühte kohta ega ole riski viirusega kokku puutuda. 

Uuendused:
1. Matkapunktis on vastuvõtja raamatukogu lahtioleku ajal.  Sisenege raamatukogusse ja tehke juttu ning uurige kultuurilugu.
2. Rattamatkal osalemiseks peab sihtpunkti külastama kalendris toodud kuupäevale eelneva nädala jooksul.
3. Registreerimiseks on vaja edastada oma andmed meie kodulehe avalehel  (www.tarturattamatkad.ee) oleva lingi  kaudu.  oluline on vastata kontrollküsimusele, mis avaldatakse kodulehel ja FB lehel matkanädala alguses.

4. Igal matkal registreerunute vahel loositakse välja 5 Tartu Rattamatkade hooaja tassi. Loosiauhindede võitjad avaldame oma facebooki lehel.

Soovime teile toredat kevadet ja rõõmsat matkahooaega!

Jälgi lisainfot meie FB lehel ja meie kodulehel!

Tänud!

Luunja raamatukogu – “Loeb, mida loed!”

  • Asutatud: 1908, Aadress: Luunja, Puiestee 4.
  • Koduleht: http://lohkvark.luunja.ee/

Luunja raamatukogu sündis seltsiliikumisest, mis algas Eestis 1860. aastail laulu- ja mänguseltside rajamisega ning jõudis 20. sajandi algul eriala- ja harrastusorganisatsioonideni. Uuteks nähtusteks olid raamatukoguseltsid, mis asutati otseselt raamatukogude toetamiseks ja ülevalpidamiseks.

Tartumaal sai raamatukoguseltside loomine alguse Luunja vallast: Tammistus 1907. a, Luunjas 1908. a ja Vesneris 1909. a. Nende seltside loomise eestvedajaks oli raamatukogunduse propageerija, tuntud riigimees Kaarel Eenpalu. Teisena loodud Luunja rahvaraamatukogu seltsi asutamiskoosolek viidi läbi 14. septembril 1908. Seltsi asupaigaks otsustati jätta Luunja koolimaja.

Aastail 1908-1911 paiknes raamatukogu koolimajas, 1911-1928 asuti vallamajas ning 1928. a viidi raamatud seltsimajja. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli kooliõpetaja Märt Teder. Kui võrrelda teiste lähikonna raamatukogudega, oli Luunjas raamatute hulk küllaltki suur. Seltsiliikumise kaotamispoliitika tulemusena sai selts vallavalitsuselt 23. oktoobril 1940. a kirja, milles anti teada, et vastavalt Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu poliitharidustöö korraldamise määrusele (ENSV Teataja 1940, 24, 270) kuulub Luunja rahvaraamatukogu selts likvideerimisele.

Likvideeritud raamatukogu alustas uuesti oma tegevust alles 12 aasta pärast senisest asupaigast kilomeetreid eemal olevas Lohkva külas Lohkva raamatukoguna aastatel 1952-1978. Aastal 1978 koliti tagasi Luunjasse ja võeti vana nimi taas kasutusele.

  1. a loodi raamatukogu juurde jälle Luunja rahvaraamatukogu selts, mille põhikirjas märgitakse: “Selts tegutseb Luunja raamatukogu juures ja ühendab piirkonna kirjandus-, kultuuri-, ja koduloohuvilisi inimesi. Seltsi ülesanne on organiseerida üldkultuurilisi üritusi, K. E. Söödi nimelise lasteluule preemia väljaandmist ning Luunjaga seotud kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist.”
  2. a kolis raamatukogu renoveeritud majja, kus on vanade oludega võrreldes viis korda rohkem ruumi. Uus kolimine toimus käesoleval aastal ja uueks aadressiks on Puiestee 4.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Nõo raamatukogu

Raamatu väärtust hindas kõrgelt Johann Woldemar Jannsen, kes oli üks tähtsamaid kultuuritegelasi Eestis 19. sajandil. Ta pidas vajalikuks, et igas peres oleks raamatuid ja igas vallas raamatukogu, kust võiks lugemisvara koju laenata.

Nõo lauluseltsi raamatukoguna 1927. a loodud Nõo raamatukogu asus endise kihelkonnakoolimaja ruumides. Fondis olevat olnud 1039 raamatut, neist 633 eksemplari ilukirjandust. Raamatulaenutajaks oli Helmi Ilisson. 1935. a võttis raamatkogu juhatamise enda peale koolijuhataja Edur Tasa.

  1. a alustas raamatukogu tööd Nõo valla keskraamatukoguna, juhatajaks oli Antonina Toots. Raamatukogu asus kunagise postkontori kõrval asuvas kahes ruumis. 1951. a võttis raamatukogu juhataja ameti enda peale Vidrik Ütt ning raamatukogu viidi külanõukogu täitevkomitee majja teisele korrusele. 1953. a 15. aprillist kuni jaanuarini 1956 oli raamatukogu juhatajaks Endla Kommussaar.

Aastail 1956-1959 töötas raamatukogus juhatajana Silvia Võsumägi (Voore), kes meenutab, et tol ajal oli raamatuid umbes 13 000 ja lugejaid 500 ringis. Raamatukogul oli ka rändkogusid – Tõravere puidutsehhis, Unipihas, Lenini-nimelise kolhoosi kontoris. Raamatukogu juhatajal tuli teha igaks riiklikuks tähtpäevaks loosungeid, näitlikku agitatsiooni, seina- ja välklehti. Ta korraldas koos õpetajate ja rahvamaja juhatajaga kirjandusõhtuid, temalt nõuti poliitilise kirjanduse soovitamist lugejatele.

Raamatukogu juhatajaks tuli 2. oktoobril 1972 Helle Voore (Toom), kes töötab sellel kohal tänaseni. Alates 1. jaanuarist 1977 läks Nõo raamatukogu Tartu rajooni TSN TK kultuuriosakonna alluvusse. Nõo valla alluvuses on raamatukogu alates 1. märtsist 1991. 1978. a jäi raamatukogusse üks töötaja – ainult juhataja.

16. novembril 2017 tähistas raamatukogu oma 90. aastapäeva.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Melliste raamatukogu peab oma sünniajaks aastat 1920, mil Vana-Kastres asuva Kaagvere laulu-mängu seltsi juures alustati raamatute laenutamist. Raamatufond oli 1926. a aruande järgi 1108 eksemplari, laenutajana töötas Adelheid Schasmin. 
Mäksa valla täitevkomitee otsusega reorganiseeriti 1945. a valla kultuuritöö ja määrati raamatukogu juhatajaks alates 15. veebruarist 1945 Leida Arend (Pilv). Raamatukogu tollased ruumid asusid vallamajaga ühise katuse all Poka külas (praegune Mäksa vallamaja hoone) ja raamatukogu nimetusekski oli Poka raamatukogu.
Aastal 1951 asus raamatukogusse tööle Eha Kusjakin, kes juhtis ka kolhoosi parteiorganisatsiooni. Raamatukogu uueks asukohaks sai Mellistes asuv rahvamaja (praegune kauplusehoone). Tol ajal hinnati raamatukogu panust näitagitatsiooni valmistamisel ja põllundusbrigaadides raamatuülevaadete esitamisel. Poka külaraamatukogule omistati 1962. a eesrindliku raamatukogu nimetus. Raamatukogu kolis taas – ühise katuse alla vallamajaga.
1979. a kolis raamatukogu Oraviku elamutsooni kortermajja nr 5 uutesse ruumidesse ja sai enda käsutusse kaks tuba.
Külastajate rohkus, raamatufondi kasv ja uuenenud töömeetodid hakkasid Mellistes nõudma aga suuremat põrandapinda. 2004. a valmis suurem (põrandapinda 200 m²) raamatukogu ja vaba aja veetmise koht, millel on keldrikorrusel ka lisaruum. 
Suurteks raamatupidudeks on kujunenud Melliste raamatukogu 75. ja 80. juubeli üritused, Eesti Raamatu Aasta ettevõtmised, kirjanduslikud kohtumised Melliste algkoolis…
2017. aasta 10. oktoobrist töötab raamatukogu juhatajana Kätlin Link.

Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286

Kõrvekülas asub Tartu maakonna keskraamatukogu. 
Tartu rajooniraamatukogu asutati Eesti NSV Ministrite nõukogu 1951. a 15. aprilli määruse põhjal eesmärgiga teenindada Tartu linna ja rajooni elanikke ja anda metoodilist abi külaraamatukogudele.
1990. a nimetati asutus ümber  Tartu maakonna keskraamatukoguks. 
1991. a 1. jaanuarist läksid raamatukogud valdade ja linnade haldusalasse, raamatufondi üldine arvestus jäi endiselt keskraamatukogu teha.
1994. aastast võeti raamatukogu Tartumaa omavalitsuste liidu haldusalasse ja Kivi tn 1/Narva mnt 23 maja tagastati omanikule. Raamatukogu uueks asukohaks sai Luunja valla Lohkva küla, kus ruumid, suurusega 91 m², paiknesid endise Anne osakonna keskusehoones. Kultuuriminister määrusega nimetati 1998. a detsembris maakonna keskraamatukoguks  Kõrveküla raamatukogu – asukoht Tartu vald, Kõrveküla.
1999. a 31. märtsil alustas raamatukogu tööd Tartu vallamajas. Raamatukogus oli viis töötajat, direktorina tegutseb Hele Ellermaa. Raamatukogu ülesandeks on Tartumaa elanike
raamatukogunduslik teenindamine, kogude komplekteerimine, elektroonilise andmebaasi koostamine, maakonna rahvaraamatukogude nõustamine ja täiendkoolituse organiseerimine.

Kõrveküla on alevik Tartu maakonnasTartu valla keskus. Kõrveküla asub 5 km Tartust põhja pool. Kõrvekülas on Kõrveküla põhikool,  lasteaed, Kõrveküla raamatukogu ja Haava postkontor. Vana koolimaja hoone, mis on eravalduses, on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünnikodu. Vanas koolimajas on ka Miina Härma elukäiku tutvustav muuseum.

Alevikust 2 km loodes on Vasula järv. 2 km Narva suunda jääb  Inglimägi (86 m).  Kõrveküla nime on mainitud ürikuis aastast 1582 (Korwa nime all), alevik aastast 1977.

2019 aasta sarja sündmused:

TÄHELEPANU! MATK TOIMUB LAUPÄEVAL, 21.09.2019.
Kaheteistkümnes ja hooaja viimane matkapunkt on avatud Uhti Avatud Ateljees 21. septembril kell 11.00-14.00.
Kell 13.00 toimub peaauhinna (jalgratta) loosimine. Kõiki, kes osalenud vähemalt pooltel matkadel, ootab pisike auhinnake.
matkapunktides

Üheteistkümnes matkapunkt on avatud 08.09.2019 Luke mõisapargis asuva Kärnerimaja (mõisapargi kõige silmapaistvam ehitis) juures kell 11.00-14.00.
Luke mõisa ajalugu ulatub XIII sajandisse ja oma pika eksisteerimise jooksul on mõis näinud nii paremaid, kui halvemaid aegasid. Kõige hävitavam periood oli nõukogude aeg, mil mitmed hooned hävisid.
Luke Mõisa arengust hoolivad kodanikud tulid 2007. aastal kokku ning otsustasid oma jõud koondada ja asuda Luke mõisa taaselustama.
matkapunktides

Kümnes matkapunkt viib matkajad Varale, kus kontrollpunkt on avatud Vara mõisapargi loodusmaja (mõisa ait) juures kell 11.00-14.00.
Vara loodusmaja on Vara mõisa pargis asuv renoveeritud mõisaait, kus saab korraldada pere- ja kogukonnaüritusi, seminare ning mida saab ööbimiseks ka üürida. Vara Mõisaait asub Varalt 2 km Välgi poole sõites vasakut kätt puudesalus. (Vaata ka Google mapsist)
Vara Maanaiste Selts taasasutati 1994 a. Vara Perenaiste Seltsi õigusjärglasena (asutati 1928 a. ja tegutses 1940.aastani). Seltsil on umbes 40 liiget. Korraldatakse näitusi, puhkepäevi, õppereise ning loenguid erinevatel teemadel. Lisaks võetakse osa Sibulatee Puhvetitepäevast.

Üheksas matkapunkt on avatud 11. augustil Jääaja Keskuse juures kell 11.00-14.00.
Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud põnev elamuskeskus. Seal on avastamisrõõmu igas vanuses külastajatele! See on ainulaadne elamuskeskus terves Baltikumis – seal saate tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda elamuslikku ülevaadet sellest, kuidas on aastatuhandete jooksul kujunenud maailma ja Eesti loodus.
Kas mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus? Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või hoopis külmeneb?
Milline on meie universumi kujunemislugu ja mis ootab meid ees tulevikus!
Jääaja Keskuse ekspositsioon pakub külastajale ülevaadet jääaja tekkepõhjustest ja mõjust maakerale, Eestile ja Vooremaale, tutvustab Eesti looduse ja inimasustuse arengulugu pärast viimast jääaega ning kliimamuutuste põhjuseid ja nende uurimist.

7s matkapunkt on avatud Järiste Veinitalus kell 11.00-14.00.
Järiste Veinitalu asub Aiamaa külas , Vaata Google kaarti ja https://veinitalu.wordpress.com/
Veinitalu tutvustab end nii: “Tegeleme viinamarja, õuna ja sõstra kasvatamisega. Valmistame veini ja siidrit. Populariseerime eestimaist viinamarjakasvatust ja veinikultuuri”. Alates 2018. aasta septembrist on Järiste Veinitalu ametlik veinitootja. Esimeste toodetega tullakse välja 2019. aastal. Seni on käima pandud siider ja punane viinamarja vein. Aastal 2018 toetas LEADER programm Järiste Veinitalu veini ja siidri valmistamiseks vajaminevate seadmete ja inventari soetamisel

Kaheksas matkapunkt on avatud Marjamaa Talus Vana-Kuuste külas kell 11.00-14.00.
Marjamaa Talu on marjaseim paik Eestimaal – talus toodetakse ligikaudu 100 tonni marju aastas. Talu asub keset Lõuna-Eesti metsi, kus toimub keskkonnasõbralik tootmine. Talul on ligikaudu 30 ha põllumaad, 6 ha metsa ja kaks tiiki.
Vaata asukohta ja ligipääsuteid Google kaartilt (otsingusõna: Tõnu Oksa Marjamaa Talu) ja loe lisaks www.marjamaatalu.ee.

Kuues matkapunkt on avatud Meeri Seltsimaja juures kell 11.00-14.00.
Meeri Seltsimaja asub mõistagi Meeri külas, Nõo-Meeri tee ääres ja seda on lihtne leida. Vaata Google kaarti ja www.meerikas.eu.
Meeri Küla Arendamise selts tutvustab end nii: “Meil on hea ja sõbralik kogukond ja puhas elukeskkond, kus külaelanik tahab elada ja kuhu külaline tagasi tulla.” LEADER toetuse abiga renoveeriti hiljuti seltsimaja küttesüsteem ja paigaldati maaküte.