2023 matkapunktid:
2023 aastal oli matkasarja läbivaks teemaks Tartumaa spordi- ja terviserajatised, sest 2023 on nimetatud Liikumisaastaks.
- Tõrvandi parkmetsa terviserada. Tegemist on vaikse ja rahuliku kohaga, kus saab ka rahulikult jalutades loodust nautida ja linnulaulu kuulata. (NB! Pöörake tähelepanu puudele paigutatud linnupesadele!)Tõrvandi parkmets asub kohe Tõrvandi asula külje all. Terviserada asub Parkmetsa ja Näki teede vahelisel alal. Rattamatkajale juurdepääs on parem Näki tee poolt tulles.
- Vapramäe matkarajad. Vapramäe maastikukaitseala paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. Tartust tulijatel on sinna 20 ja Elvast 5 kilomeetrit. Vapramäe looduse-õpperaja pikkus on 3,6 km.Vapramäe MKA on moodustatud 1959. a. riikliku looduskaitse alla võetud maastikku ilmestava järsunõlvalise vallseljaku ning metsakoosluse kaitseks. Kaitseala pindala on 99,4 hektarit.Õpperada algab vana Tartu-Valga maantee äärest endisest Vapramäe bussipeatusest.Vapramäe looduse õpperajal saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna, Kerikmäge ja palju muud.
- Vooremäe terviserajad on mõeldud aastaringeks kasutamiseks. Rajad sobivad nii jalutamiseks, jooksmiseks kui ka ratta- ja suusaspordi huvilistele.Keskuses asub ka Vooremäe Discgolfipark (18 rada). Paljud arvavad, et see on parim paik sportlike eluviiside harrastamiseks.Selle aasta talvel valmis Vooremäel tervisespordikeskuse teenindushoone. Kahekorruselises majas on saun, pesuruumid, inventari laenutamise ruumid, seminariruum ning garaažid tehnika ja vahendite hoidmiseks. Hoones on ka vetsud, mis jäävad terviseradade kasutajatele avatuks ööpäevaringselt.Kui oled jõudnud teenindushoone juurde, siis puhka terressil ja naudi looduse ilu. Premeeri end tassi kohviga (terressil asub Lavazza kohviautomaat. Kohvi ostmiseks saab kasutada pangakaarti) ja kuula looduse vaikust.Tasub sisse põigat ka Sillaotsa kooli staadionile. Suurepäraste sportimisvõimalustega Sillaotsa piirkond sisaldab suusa-, discgolfi- ja terviseradasid Vooremäel, valgustatud tenniseväljakut, kergejõustiku staadioni, spordihoones palli- ja jõusaali ning lisaks saab Sillaotsa Kooli ja spordihoone eest alguse ca 8 km pikkune valgustatud Päkste-Roiu-Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee erinevateks sportlikeks tegevusteks.
- Lähte terviserajad asuvad Lähte alevikus, Tartu vallas. Radadele jõudmiseks tuleb sõita mööda Piibe maanteed kuni Lähte asulani, misjärel tuleb asula lõppedes keerata paremale ja sõita 200 meetrit, kuni jõutakse terviseradade alguseni. Kaugus Tartust 15 km. Lähtel on olemas erineva pikkusega radasid, mida saab kasutada nii suusatamiseks, jooksmiseks, kepikõnniks kui ka jalgrattaga sõitmiseks. 2,5 km ring on ka valgustatud. Raja juures paikneb ka vaatetorn. Pesemisvõimalused on lähedalasuvas Lähte spordihoones.Lähtel asub spordirajatistest veel Lähte spordihoone ja staadion. Talvel rajatakse liuväli.2021 aastal nimetati Tartu vald Eesti sportlikuimaks omavalitsuseks.
- Ulila sadam ja spordiplats asub Ulila alevikus, Elva vallas. Asula asub 2 km põhja pool Viljandi maanteest.Ulila lugu on pikk ja põnev – märkimist väärib Ulila elektrijaam. Jaam sai valmis 1923 ja see kasutas kütusena turvast. Esialgu oli jaam Peeter Munale kuuluv eraettevõte, ent 1926 sai omanikuks Tartu linn. Peale Tartut varustas jaam elektriga ka Elvat ja Otepääd. Jaam lasti õhku 1944.Mõned tolleaegsed taristu objektid on kasutusel ka veel tänapäeval. Näiteks Viljandi maanteel Elva jõge ületades võib paremal pool näha elektriliini teraskonstruktsioonist elektriposti.Mainima peab veel ka seda, et Elva jõgi kandis kuni 1970-ndate keskpaigani Ulila jõe nime.Enne sõda elas Ulilas üle 1000 elaniku, kes suveperioodil olid hõivatud turbatööstuses. Talvel aga toimetati teistes valdkondades. Väheteada on fakt, et Ulila Turbatööstus valmistas alltöövõtu korras Normale autode turvavöösid, mida kasutati tolleaegse Nõukogude Liidu autotööstuses. Talveperioodil valmistati Ulilas ka laste kelkusid ja Tartu Kammivabrikule kammide tupesid ning pesukorve.1970.–80. aastatel oli Ulilas Tartu ümbruse populaarseimaid vabaõhuesinemiskohti – Ulila suveaed.Nüüd aga teemaga tagasi liikumisaasta juurde. Elva vald koostöös Ulila Külaseltsiga on panustanud Ulila sadamaala arendamisse. Loodud on kelgumägi, turnimisala, rannavõrkpalli plats ning ujumisala. Ulilat saab seostada ka kalastamise ja kanuutamisega.
- Saksahobused ratsabaas. Saksa Ratsakool asub Sirgu külas, Luunja vallas, kaunis looduses.
Rattaga jõuab sinna, kui pöörata Räpina maanteelt Luunja ristist Kavastu poole. Ratsabaas asub sealt paari kilomeetri kaugusel.
Alates 2008. aastast on Saksa Ratsakool *** tärni ratsakool, mis tähendab kõige kõrgemat hinnangut. Ratsakooli treeningutel osalevad nii noorema astme õpilased, lõpetades emade-isadega, kes ise hobuse selga hüppavad. Ratsakoolis on orienteeruvalt 60 õpilast. Ratsakoolis tegeldakse peamiselt takistussõidu ja koolisõiduga ning vahel ka kolmevõistlusega.
Kõikide võistluste ajal on avatud kohvik. Õues on võistlusväljaku ääres eraldi majakene – Lille kohvik, mille kõrval on muruplats mängimiseks ning lõkkekoht grillimiseks. Rattamatkajaid oodatakse just selle majakese juurde.
Tähelepanu, kuna tegemist on ratsabaasi alaga, siis jalgrattad on vaja jätta sissesõidu juurde (u. 20 meetrit kohvikumajakese juurest).
Ratsabaasi juht Terje on lahke ja hea suhtleja – püüdke teda leida ja juttu puhuda 😊.
Lille kohvikust saab selle lahtioleku ajal osta nipet-näpet (mineraalvett, võibolla ka maasikaid ja jäätist. Võibolla veel midagi.)
- Rahinge veepargi spordiala. Rahinge Veeparki ja ujumiskohta teavad paljud – oleme varem seal käinud ja imetlenud nii paisjärve, kui Vakepargi atraktsioone. Rahinge veepargi alale, vahetult suure kupli kõrvale, on uuendusena rajatud rannatennise väljakud.
Rannatennis on päristennise uus spordiala.
Erinevalt tennisest puudub rannatennises pallipõrge. Ka reketid on omapärased ja neil puudub keelestus. Rannatennist mängitakse rannatennise pallidega mis sarnanevad poolpehmete tennisepallidega. Võib öelda, et rannatennises on natukene tennis, natukene sulgpalli ning ka võrkpall.
Tartus organiseerib rannatennisetreeninguid Spordiklubi Beach Tennis Tartu ning korraldab erinevaid demopäevi ja võistlusi Tartus ning selle lähiümbruses. Soovi korral tulevad ja korraldavad nad kasvõi sinu koduaias või sinu ettevõtte suvepäevadel vahva rannatenniseturniiri. Rannatennise mängimiseks ei ole vaja erilisi oskusi, et mängu nautida. Piisab tahtmisest pall üle võrgu lüüa.
- Luunja väliujula. Aasta tagasi (29.07.2022) avati Luunjas jõesadama kõrval Emajõe-äärne puhkeala, mille keskmeks on nelja rajaga väliujula.
Luunja uus väliujula asub peaaegu kuuehektarilisel puhkealal, kuhu lisaks ujulale on rajatud erinevad vaba aja veetmise kohad.
Väliujula rajamise vajadus tekkis seetõttu, et lähedalasuv Emajõgi on vooluveekogu ning seepärast tunti vajadust koha järele, mis oleks turvaline väikestele lastele ja neile, kes ei oska hästi ujuda.
Väliujulas on olemas veevahetus Emajõega ja teist sellist lahendust Eestis ei ole.
Vaata ka: https://www.err.ee/1608671017/luunjas-avati-uus-valiujula
Luunja jõesadam ja seda täiendav puhke- ja spordiala on kujunevas sadamate võrgustikus väljapaistev oma paiknemise poolest otse Luunja keskses alevikus, ühelt poolt endise mõisasüdame hoonete ja pargi kõrval ja teiselt poolt Emajõe lammi täiesti looduslikul ja seda arvestatavalt kujundatud maastikul. Ühelgi sadamal pole nii suurt ümbritsevat ala, kus saaks puhata, telkida, sportida. Luunja väliujula on Emajõe lähistel tänase päeva seisuga unikaalne.
- Postimees kirjutas 2012. aasta oktoobris, et Tartu lähistel Haaslava vallas avatakse tuliuus Lange krossirada. Toona ütles Lange Motokeskuse rajaja ja omanik Lauri Roosiorg, et see rada on sündinud tippkrossimeeste nõuannete järgi ning julges nimetada uut keskust Baltikumi moodsaimaks. Täna presenteeritakse Lange Motokeskust, kui Põhjamaade suurimat ja kujutage ette – see asub vaid 9 km kaugusel Tartu linna piirist, Eesti Lennundusmuuseumi kõrval.
Käesoleva aasta juunis peeti seal Maailmameistrivõistluste etapp külgkorvide motokrossis ja Quadide EM ning lisaks veel palju huvitavaid võistluseid. Tasemel võidusõite toimub seal igal aastal. Lange rada on krossisõitjate jaoks suhteliselt tehniline, kus väga palju puhata ei saa. Mõnest hüppest võib lennata kuni 40 meetrit ning seda juba tasub vaatama minna.
2018. aasta kevadel avati Lange Motokeskuses Lõuna-Eesti pikim kardirada. Kardirada on 1015 meetri pikkune ning 9 meetri laiune, mis sisaldab põnevaid looduslike tõuse ning langusi, mis omakorda annavad adrenaliinirohkeid elamusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Põnevuse kruttimiseks on rajale paigaldatud fooridega ajavõtusüsteem, mis teeb igast sõidust põneva võidusõidu. Kardiraja valgustus annab võimaluse end proovile panna ka pimedamal ajal.
2020. aasta veebruarisl avati ca 5300 m² suurune sisekardihall, mis võimaldab sõita iga ilmaga. Kardiraja üldpikkus on 450 meetrit ning laius 6 meetrit. Sisehallis sõidavad ülimugavad Sodi RSX elektrikardid, mille juhtimine on lihtne nii algajale kui ka kogenud sõitjale. Korraga mahub rajale sõitma 8-10 inimest.
Lange Motokeskuses saavad elamuse nii harrastajad kui ka professionaalsed võistlussportlased. Väikestel lastel on võimalik teha oma esimesi ringid turvalisel kummiäärtega piiratud KTM rajal.
Lisaks pakutakse võimalust meeldejäävate sündmuste korraldamiseks konverentsisaalis ning lõõgastumiseks saunas või avara terrassiga kohvikus.
- Järgmise matka sihtkohaks on Ilmatsalu spordirajatised. Koolimaja juures on korvpalliväljak, rularamp ja BMX rada, kuid põigake sisse ka Noortekeskuse juurde. Sealt leiate vastuse kontrollküsimusele. Kel mahti ja jaksu külastab ka Ilmatsalu matkarada. Liikumisaasta ju!
Ilmatsalu Noortekeskus on üks tegus koht, kus noortele loodud võimalusi sportlikeks harrastusteks – seal on discgolfi rada, kossulaud, rularamp ja pinksilaud. Kõik nad leiavad Ilmatsalu noorte poolt kasutaust.
Haldusreformi järgselt Tartu linnas paiknev Ilmatsalu Noortekeskus on mõeldud noortele vanuses 7-19 eluaastat. Kõik noortekeskuses toimuvad tegevused on noortele tasuta ja avatud osalusega. Ilmatsalu noortekeskuse fookus keskendub kõikidele võimetekohase aktiivse liikumise propageerimisele – korraldatakse orienteerumisi ning matkasid, suvisel hooajal on olenemata päevast võimalik mängida disc golfi ning harjutada tasakaalu slackline’il. Ja nagu eelpool mainitud, siis ka korvpalli ja pinksi mängida ning rularambil oma oskuseid lihvida.
No ja siis veel see uus kergliiklustee Tartust kuni Ilmatsaluni – seda peab ju ise testima 😊. Maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajati kolme kilomeetri pikkune ja kolme meetri laiusena. Kergliiklusteelt saab ohutult maantee kõrval asuvate tõmbekeskuste juurde (Rahinge järv ja ekstreempark).
Koos jalgteega ehitatati ka kaasaegne valgustuslahendus ja paigaldati erivalgustus ülekäigukohtadele. Välja ehitatati kaks puhkekohta, kuhu paigaldatati pingid ja prügikastid ning rekonstrueeriti bussipeatused.
- Kõrveküla spordihoone. Meie matkasarja selle hooaja viimane matk viib meid taas Kõrvekülla. Seal on palju spordiobjekte – paisjärves on loodud mõnus ujumiskoht. Seal lähedal asub rannavõrkpalli plats ja pinksilaud. Järve ja spordihoone vahel paikneb discgolfo rada. Spordihalli kõrval tänavakorvpalli platsid ja spordihoone taga rularamp. Spordihallis asub pallimängude saal ja kaks jõusaali. Päris pikk nimekiri, eks ju! Kõrvekülas asub veel Põhikooli staadion ja spordihoone. Sihtkohta jõudmiseks palume neil kahel spordiobjekti vahet teha. Kõrveküla vana spordihall asub aadressil Pärna tn. 10.