Meie matkahooaeg hakkab jõudma lõpusirgele. Täna algas juba 10. matk ja see viib meid taas Luke mõisaparki, kus seekord pöörame oma tähelepanu mõisapargi tiikidekaskaadile.
Nüüd aga väike kokkuvõte Vasula matkast: kokku registreeris oma osaluse 122 matkajat, kellest 63 meest ja 59 naist. Mehed on juba kolmandat matka järjest saanud omale punkti ja seis on hetkel 6:3 meeste kasuks. Kui naised viimased kolm etappi võidavad, siis lõpetame viigiseisus 😊.
Loosiauhinnad võitsid osalejad numbritega 461; 634; 671; 569 ja 7 ning EMÜ auhinna võitis osaleja nr. 46. Auhinnad saab kätte Tartu Velospetsi poest aadressil Riia mnt 130.
Jagan teiega ka matkajate tagasisidet:
- Oli täitsa tore matk – päike, paduvihm ja veidi tuult aga meeleolu hea. Sai ka väike suplus tehtud karastavas vees.
- Jätkake samas vaimus! Meie naudime 😊
- Väga ootamatu mälestatav, ma olin täiesti üheselt mõne 19/20. sajandi koorilauluedendaja põlistamise ootuses 🙂
- Põlise tartlasena oli taaskord põnev avastada koht,kus pole kunagi käinud.
- Aitäh, jälle sai ühe kauni Tartumaa kohaga tutvutud, mis tervitas kena ja korrastatud olekuga. Valisin külastuseks vaikse päeva, mis lasi segamatult kuulata mõnusat vaikset jõevee vulinat ning nautida tiigivees peegelduvat päikesepaistet ja valgete pilvede kulgu. Aga ilmselt sobib see koht suurepäraselt ka ühe korraliku rock-kontserdi pidamiseks 🙂
Nüüd aga tagasi Luke mõisa tiikide juurde.
Tiigid on väga oluline osa Luke mõisapargist, sest sellist tiikide süsteemi mujal pole. Luke mõisapargis on ühtekokku viis tiiki. Pargi kaskaadidena laskuv tiikidesüsteem taastati 2005. aastal.
Projekti koostas aktsiaselts Kobras (1998.a) ja inseneriks oli Meelis Virma.
Meelise lühike kommentaar: Tiikide ja üldse mõisa ning pargi taastamise/renoveerimise entusiastlikeks eestvedajateks oli Nõo vald eesotsas Gea Järvela ja Esta Tammega. Kõik paisud olid lagunenud, tiigid mudastunud ja veetasemed alanenud. Mõisaaegsed tiigid olid muiudgi ka madalamad kui need peale rekonstrueerimist said. Varisenud materjal tiikide alale mõningal määral vett paisutas, kuid praegusel kujul tiike sisuliselt enam ei olnud. Taastamisprojekt sai tehtud 1997-1998 aastal, ehitustööd algasid aasta hiljem. Ehitajaks oli Mihkel X Toomas Treiali eestvedamisel. Paralleelselt toimus kärnerimaja rekonstrueerimise projekti koostamine (Arc Projekt, Jüri Kulasalu eestvedamisel). Nendega koostöös sai lahenduse ka teisest tiigist allavoolu jääva müüri rekonstrueerimine. Kõige alumise tiigi idakaldale sai kavandatud ka supluskoht, ise olen seal kunagi ujumas käinud, eks visake pilk peale kuidas seal praegu olukord on.
Seigana meenub lugu kõige ülemise tiigi liigveelaskmega. Muinsuskaitse soov oli see (ja loomulikult ka teised, kuid seal oli müüridest kõige vähem järgi) võimalikult autentsena ja kasutada ka vana vundamenti. Teada oli, et müürid olid rajatud puitparvedele. Kuna rajatis oli lagunenud ja parved aastakümneid veepinnast kõrgemal pinnases aereeritud tsoonis olnud, siis olin selle plaani osas väga pessimistlik ja nägin teise variandina ette kogu vana konstruktsiooni eemaldamise, raudbetoonist liigveelaskme rajamise ja betooni katmise maakividest voodriga. Variant 1 nägi ette vanade müüride ülesladumise, mis oli muinsuskaitse esimene eelistus. Otsus variandi valikuks pidi tehtama peale konstruktsiooni avamist ja palkide olukorra selgitamist. Kui kokkulepitud ajal muinsuskaitse inspektoriga objektile läksime, et avatud konstruktsiooni hinnata, avanes seal umbes selline pilt: Regulaatori vareme kohal oli suur auk. Augu kõrval üks hunnik turbasegust pinnast, millest turritasid välja palgijupid ning teine hunnik kive. Kopajuht istus kabiinis ja tegi rahulikult suitsu, rohkem kedagi objekti polnud. Kui muinsuskaitseinspektor uuris, et kuidas sai juhtuda, et vana vundamendi avamisest selline tulemus kujunes oli vastus lühike: ”No ma hakkasin kopaga antuke uuristama, et vaadata mis sealt siis välja tuleb. Tuli selline muda ja natuke jäi kopa ette ka pehkinud puitu. No ma tõstsin kogu selle pudru siis välja, et kui mehed homme tulevad, siis saame saalungit ehitama hakata.”
Kivid sorteerisin ka ilusasti eraldi hunnikusse.
Eks osa palke olid ikka veel toored ka, aga mõistlikul moel poleks seal taastamisest asja saanud, vähemalt minu meelest mitte. Muinsuskaitseinspektor selle seisukohaga päris nõus polnud, aga kuna kopamees oli asja ise juba ära otsustanud, siis polnud ka erilist mõtet suurt kära tõsta
Kontrollküsimus: Tiikide kaskaadi kolmanda regulaatori juures on kivi, millele on raiutud tiikide valmimise aasta. Mis aastanumber seal on? (Vihjena olg öeldud, et see kivi asub matka infosiltide ja regulaatori juurde paigaldatud viida juures müüri ülemises osas. Kivi on musta värvi ja aastanumbri nägemiseks peab seda veega niisutama.)
